Ennetus aitab vältida konflikte linnalindude ja -loomadega

Kährik. Foto: Elmo Riig / Sakala

Keskkonnaameti teatel on hoonete haldajatel käes sobilik aeg ennetada või oluliselt vähendada peagi majakatustel ja hoonete juures pesitsema ning sigima hakkavate lindude ja loomadega kaasnevaid probleeme.

"Inimese kõrval elab linnakeskkonnas mitmeid linde ja loomi, kellele see on loomulik elukeskkond. Seetõttu on mõistlik teada, kuidas vajadusel suhteid oma naabritega teadlikult ja eetiliselt korrastada ning võimalikke konflikte ennetada," rääkis ameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talv.

Linde, aga ka näiteks rebaseid ja kährikuid meelitavad linnakeskkonda soodsad toitumisvõimalused – lisasöötmine, laokil jäätmemajandus, lemmikloomade toit –, vaenlaste vähesus ja soodsad pesitsusolud. Linnas inimese vahetus naabruses pesitsema asunud lindude, näiteks vareste, kajakate, hakkide, kodutuvide ja piiritajatega, kaasnevad sageli inimeste ja lindude konfliktid.

Linnas elavad väikekiskjad võivad levitada inimestele ja lemmikloomadele ohtlikke haigusi ja parasiite. Seetõttu tuletab keskkonnaamet majaomanikele meelde, et enne ulatuslikumat pesitsemis- ja sigimisperioodi on viimane aeg ennetada linna asunud liikidega kaasnevaid probleeme.

Katustel, pööningutel, räästaalustes, rõdudel, keldrites, laoplatsidel ja mujal pesitsemise ja sinna püsivalt elama asumise vältimiseks tuleks nendesse kohtadesse mittesoovitud lindude ja loomade juurdepääs tõkestada või neid kohti varakevadel regulaarselt kontrollida ja hooldada. Juba hiljem, sigimisperioodil, on lindude ja loomade häirimine ebaeetiline ja seaduse kohaselt keelatud. Esimesena hakkavad linnades pesitsema märtsis künnivaresed ja hakid ning viimasena mai lõpus piiritajad.

Ka hoonete ulatuslikumate ehitus- ja remonditööde kavandamisel peaks arvestama lindudega kaasneda võivate probleemidega. Samuti tuleb vältida metsloomade ja lindude lisasöötmist ning korrastada prügimajandus, et nad ei pääseks toidujäätmetele ligi.