Viru-Nigula vald pakub kohta skandaalsele tehasele

Kavandatava tselluloositehase teemaline arutelu Tartu raekoja saalis. Pildil Tartu linnapea Urmas Klaas. Foto: Sille Annuk

Viru-Nigula valla juhid kutsuvad palju kõneainet pakkunud puidurafineerimistehase arendajaid Tartu asemel oma valda.

Viru-Nigula vallas poleks see esimene sellelaadne tehas, Kundas asub ka Eesti seni suurim erakapitalil põhinev tööstusinvesteering, Estonian Celli puitmassitehas, kus nüüdisaegne tehnoloogia aitab säilitada puhast elukeskkonda. Just positiivne kogemus selle tehasega andis Viru-Nigula vallavanemale Einar Vallbaumile julguse teha sellesisuline ettepanek ka palju kriitikat saanud Tartu lähedale Emajõe äärde planeeritud tselluloositehase rajamiseks Viru-Nigula valda.

Einar Vallbaum ütles, et Estonian Celli puhul on tegemist piirkonna hinnatuima tööandjaga. «Tänu tehasele saavad tööd ka paljud kohalikud ettevõtted, kes tegutsevad allhankepartneritena. Oleme tehase juhtkonnaga lähedalt kokku puutunud ja teame, kui tugevalt pingutatakse selle nimel, et ettevõte suudaks tagada kõiki Euroopa Liidus ette nähtud keskkonnanorme,» rääkis Vallbaum.

Tema sõnutsi ollakse avatud diskussiooniks kõikide ettevõtetega, kel huvi rajada moodsaid tööstusettevõtteid. «Näeme, et kohalik puidurafineerimistehas annaks piirkondlikule arengule väga palju juurde,» ütles ligi kuue tuhande elanikuga valla vedaja Einar Vallbaum.

Viru-Nigula vallavolikogu liige, Kunda endine linnapea Kaido Veski ütles, et kõiki asjaolusid tuleb kaaluda. «Ajalugu on Kunda puhul näidanud, et keskkonnaküsimused võivad olla siin väga tõsiseks probleemiks, kuid oleme aastate jooksul õppinud, et kompromissid on võimalikud. Kunda on hea näide, et koos saavad eksisteeridatööstus ja loodus,» kõneles Veski.

Volikogu liige, ettevõtja Meelis Parijõgi oli seda meelt, et kuna paik on nii rikka kultuuri- ja ajaloopärandiga, tuleb tööstuse kõrval arendada ka turismi- ja mainekujunduspoolt. «Kui tahame, et Kundas oleks tulevikus reisisadam, siis tuleb asja ka selles osas arutada,» sõnas Parijõgi, kes pidas oluliseks tehase mõju keskkonnale.

Tartu ülikooli bioloogia ja zooloogia doktorant, Kunda päritolu Ants Tull ütles, et tema praegu ei näeks heameelega Kundas teist tselluloositehast. «Olemasoleval on müra- ja lõhnahäiringuid. Kumulatiivne mõju võib olla päris suur nii inimestele kui ka looduskeskkonnale.» Doktorandi sõnutsi on Kundas juba praegu tööstuskoormus suur ja sealse jõe vooluhulk on märkimisväärselt väiksem kui näiteks Emajõel.

Puidurafineerimistehast ehitada sooviva Est-For Investi juhatuse liige Margus Kohava tundis heameelt valla kutse ja toetuse üle puidurafineerimistehase projektile. «Võimaliku asukohana asub see paraku kaugel Suure Emajõe piirkonnast, mis on ainuvõimalik asukoht Eestis, tingitult ligipääsust toormele, raudteele ja piisava vooluhulgaga mageveeressursile,» ütles Kohava.

Seda meelt on ka erametsaliit ja riigimetsa majandamise keskus, kust on avaldatud arvamust, et tõenäoliselt annaks Emajõe kaldale planeeritav tselluloositehas võimaluse raieküpset metsa paremini väärindada.

Veebruari lõpus avaldati Turu-uuringute AS-i uuring, et enamik Eesti elanikest on «miljarditehase» loomise vastu.