Vabariigi valitsus kiitis heaks määruse muudatused, millega kohandatakse räimepüügi regulatsiooni Läänemerel Saare-, Hiiu-, Lääne-, Harju-, Lääne-Viru- ja Ida-Virumaa kaluritele.
Muudatus võimaldab Virumaa kaluritel räime sügispüüki
Läänemerel on 2011. aastal kaluri kalapüügiloa alusel aastane lubatud räimesaak 1126 tonni. Määruse muudatuse kohaselt jaguneb pärast ühiselt püütud 826 tonni ammendumist ülejäänud kvoodiosa 50 tonni kaupa Saare, Hiiu, Lääne, Harju, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna vahel võrdselt. Nii saavad nende maakondade kalurid järelejääva kvoodiosa püüda välja endale sobival ajal.
Määruse muudatus aitab vältida 2010. aastal tekkinud olukorda, kus räimekvoodi ammendumisel suleti kastmõrrapüük 1. juulil, mistõttu nende maakondade kalurid ei saanud kastmõrraga püüda ka tuulehaugi.
“Rannapüügile eraldatud räimekvooti on seni püütud Lääne- ja Põhja-Eesti rannikumeres kuni selle kvoodi ammendumiseni,” ütles keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Liivika Näks.
“Ilmaoludest sõltuvalt algab aga püük Lääne ja Hiiu maakonnas märgatavalt varem kui Virumaal ja seetõttu võivad Lääne- ja Ida-Virumaa kalurite kastmõrra räimesaagid jääda kesisemaks, sest ühise kvoodi täitumisel suletakse kogu kastmõrra püük,” täpsustas ta.
Näksi sõnul on kalurid huvitatud tuulehaugi ning vähesel määral ka sügisräime püügist, mida samuti tehakse kastmõrraga. Seetõttu soovisid kalurid teha püügiregulatsiooni muudatuse, mille alusel oleks võimalik maakondadele eraldatud kvoodiosa välja püüda neile sobival ajal.
Virumaa Rannakalurite Ühingu juhatuse esimees Hanno Nõmme ütles, et Virumaa kalurite jaoks on muudatus oluline, sest varasematel aastatel, kui kvoot kevadel täis sai, valitses ülejäänud aasta vaikus.
“Kui kvoot oli läbi, ei tohtinud kalurid praktiliselt püüda, aga meil on angerja ja teiste kalade püük ka juures,” lausus Nõmme ning lisas, et muudatus võimaldab nüüd räime sügispüüki.
Kalur Luule Tull kiitis küll tehtud muudatust, kuid tunnistas, et ega räime siinkandis palju just ei ole. “Kümme aastat tagasi sai siin 200 kilo kätte, aga möödunud aastal tuli paaril korral kaks-kolm kasti,” märkis Tull.
Samas pidas ta kalalkäimise suureks miinuseks kehvas korras Eisma sadamat, mis talvega liiva täis kandub, mistõttu ei pääse paadiga merele.