Süda asub jalgratta sadulast veidi kõrgemal!

Marko Pomerants.

FOTO: Meelis Meilbaum

Kaotasin ülestõusmispühade aegu hea sõbra, kursusekaaslase. Ta oli jalgrattamatkal Kreekas, kus ta süda ütles üles või andis hoopis alla. Taavo oli elupõline spordimees, aga ilmselt oli see viimane mäkketõus liiast. Südame tervis on oluline. See on organ, mis jalgratturil asub sadulast veidi kõrgemal.

25 aastat tagasi alustati Eestis südameveresoonkonna haiguste ennetamist esimese südamenädalaga. Nüüdseks on südamenädalast välja kasvanud südamekuu, mis toimub taas aprillis. Südamekuu eesmärgiks on tutvustada elanikkonnale südamehaiguste riskifaktoreid, nende vältimist ja nendega toimetuleku võimalusi, samuti mõjutada inimeste suhtumist oma südame tervisesse. 

Tänavune fookus on liikumisüritustel (kõndimine, jooksmine, rattasõit, pallimängud, orienteerumine, matkad). Mõeldud on ennekõike looduses liikumise vajadusele. Rakvere linnas on igasuguseid liikumisvõimalusi, siin on spordihooned, Aqva, tammik. See aga ei tähenda, et edasi minna ei saa. Rakvere linna arengukavas aastani 2030 tõdetakse, et kergliiklus- ja kõnniteede valdkond on vastuoluline ja poleemikat tekitav. 

Siin on ka üksmeele osa: kõnniteed tuleb kindlasti korda teha. Kui jõuame aga uute kergliiklusteede ehitamise vajaduseni, siis on tegu arvamuste paljususega: Rakveres on kergliiklusteid vähe, olukord on väga halb ning neid tuleks rajada võimalikult palju, kuna linn on kompaktne ning jalgratastel liikumine mõjub positiivselt rahva tervisele. 

Teiselt poolt väljendatakse seisukohta, et selliste teede rajamise ja hoolduse kulud on kasutusintensiivsusega võrreldes põhjendamatult suured ning ei maksa unustada, et meie kliimas on neid teid võimalik kasutada vaid umbes üheksa kuud aastas. Mina tean lihtsat moodust kergliiklustee kasutuse tagamiseks aasta ringi. Teie teate seda ka! Lumisel ajal tuleb lumi sealt ära lükata, nagu me eeldame sõidu- ja kõnniteede puhul. See ei tähenda, et seal rulluisutada saaks, aga jala ja rattaga annab liikuda küll. Vahemärkusena olgu öeldud, et kuldnokka pole ma veel tänavu näinud, küll aga esimest rulluisutajat. Tartu lähistel.

Meie linnapea Marko Torm rääkis vabariigi aastapäeva aegu piirideta Rakverest. Kergliiklusteed on selle kontseptsiooni üheks kõige selgemaks maapealseks väljenduseks. Lõuna suunal on Vinni vald jõudnud Kakumäelt Viru-Jaagupini rajada killustikust teealuse, mis sel suvel asfalti alla jõuab. Rakvere valla teeehitus võimaldab peagi kergliiklemist marsruudil Tõrremäe–Veltsi–Haljala. Mõni aasta tagasi Lääne-Virumaa omavalitsuste koostatud jalg- ja kergliiklusteede teemaplaneeringu kohaselt nähti esmase prioriteetsusega teede vajadust ligi sadakonna kilomeetri ulatuses.

Loomulikult saab ka praegu Rakvere linnas liikuda. Jakobsoni tänava läbimurde puudumine ei takista Moonaküla poole liikujail Tiigi, või kui meeldib, siis Kalda tänavale jõuda. Rajakene on olemas ja oli lumisel ajal huvitaval kombel lahtigi lükatud. Need liikumisvõimalused on aga erineva turvalisusastmega. Hõredama liiklusega tänavatel saab ju rattaga sõiduteelgi sõidetud. Täiesti legaalne lähenemine. Seal, kus autod oma õigust taga ajavad, on kergliiklusteed asjakohased. Praeguste arusaamade kohaselt on need esmased suunad Kesklinnast: Lilleorgu, Põhjakeskusesse, Sõmerule, Rägavere teele, ning Karja tänav oleks eri suundade ühendajaks. 

Rakvere arengukava visioonist aastaks 2030 leiame: linnasiseselt on välja arendatud kõnni- ja jalgrattateede võrk, mis võimaldab elanikel mugavalt igapäevased toimingud sooritada jalgsi või jalgrattaga. On loodud jalgrattaühendused linna ringteega ja ümbruskonna valdade jalgrattateedega. Toimib jalgrataste laenutussüsteem. See aeg saabub juba kaheteistkümne aasta pärast ehk homme. 

Nendesamade ülestõusmispühade aegu me päris paigal ei püsinud. Seda tunnistas liikumisäpp mobiiltelefonis. Koera ja kassiga nuhkimas käimine ja järgmise talve puude vedu riidast kuuri andis päeva lõpuks kenasti kümme tuhat sammu kokku. Mõelge: kui teil on keskküte ja puid tassida pole vaja!? Selge, et sel juhul on teil vaja kergliiklusteid, kus oma koormus kätte saada. Meie kandis on reljeef leplik, mitte nagu Kreekas. Süda saab sellest liikumisest tuge, nii saame loodetavasti lisaaastaid ja näeme selle 2030. aasta ära!

Jalgrattapoed saavad käivet ja kaotajaid ei tohiks olla. Kui, siis need, kes nende teede (lume)koristushanget ei võida. Eelarvelist kulu käsitleme investeeringuna elusasse rakverlasse.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles