/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2014/06/20/3131969t1hd370.jpg)
Keskkonnaministeerium saatis teisipäeval ministeeriumitele ja omavalitsustele kooskõlastamiseks looduskaitseseaduse muutmise eelnõu, milles nähakse ette 42 627 hektarile Alutaguse rahvuspargi moodustamine.
Keskkonnaministeerium alustas Alutaguse rahvuspargi loomist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Looduskaitseseaduse muutmisega luuakse uus rahvuspark – Alutaguse rahvuspark – Ida-Eesti tüüpiliste ja haruldaste soo-, metsa- ja rannikumaastike ning pärandkultuuri kaitseks, teatas ministeeriumi pressiesindaja BNS-ile. Loodav rahvuspark paikneb Ida-Viru maakonnas Alutaguse, Lüganuse, Jõhvi ja Toila valdade territooriumil.
"Soovime rahvuspargi loomisega tuua enam esile piirkonna loodusväärtusi ning liita tervikuks sealset olemasolevat loodus- ja pärandkultuuri kompleksi," ütles keskkonnaminister Siim Kiisler. "Rahvuspark kui rahvusvaheliselt tunnustatud märk suurendab ala külastatavust ja tuntust nii sisemaiselt kui ka rahvusvaheliselt, mõjudes sellega piirkonnale tervikuna hästi."
Sel aastal on olnud keskkonnaministeeriumi, keskkonnaameti, Ida-Virumaa omavalitsuste ja kohalike elanike vahel mitmeid kohtumisi, kus on arutatud Alutaguse rahvuspargi loomise ideed. "Oleme saanud nendelt kohtumistelt positiivset tagasisidet, mistõttu soovime rahvuspargi loomise ideega edasi minna," sõnas Kiisler.
Rahvusparki soovitakse luua olemasolevate kaitsealade baasil. Alutaguse loodavasse rahvusparki kuuluvad Puhatu, Agusalu, Muraka ja Selisoo looduskaitsealad, Kurtna, Smolnitsa, Jõuga, Struuga ja Mäetaguse maastikukaitsealad, Narva jõe ülemjooksu hoiuala ning Iisaku parkmetsa kaitseala. Kavandatava rahvuspargi pindala on 43 568 hektarit. Kogu ala on praegu juba kaitse all ning piirangute ulatus rahvuspargi loomisega ei kasva. Loodav rahvuspark on kavandatud valdavalt riigimaale, mida on kokku 42 627 hektarit.
Kavandatav rahvuspark koosneb mitmetest lahustükkidest – olemasolevate kaitsealade vahele jäävaid piirkondi ei liideta loodava rahvuspargiga. Olemasolev valim hõlmab juba täna piirkonna looduse iseloomulikemad ja näitlikemad osad.
Looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu esitati kooskõlastamiseks Alutaguse, Lüganuse, Toila ja Jõhvi vallale ning haridus- ja teadusministeeriumile, kultuuriministeeriumile, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, siseministeeriumile, sotsiaalministeeriumile, välisministeeriumile ja kaitseministeeriumile.
Seaduse jõustumise järel koostab keskkonnaamet rahvuspargi kaitseeeskirja eelnõu ja viib läbi eelnõu avalikustamise. Kaitseeeskirja avalikustamiseni on plaanis jõuda 2018. aasta lõpus või 2019. aasta alguses. Samuti koostatakse rahvuspargile kaitsekorralduskava, milles seatakse rahvuspargi lähemad ja kaugemad eesmärgid ning planeeritakse tegevused nende saavutamiseks.