:format(webp)/nginx/o/2016/11/25/6114875t1h61cc.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/04/27/6598297t1h5195.jpg)
Viimastel aastatel on väljakutsete arv maastiku- ja kulupõlengutele küll vähenenud, kuid päästjad on tänavu saanud juba mõned väljakutsed kulupõlengule.
Kulu põletamine on ohtlik ja keelatud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ida päästekeskuse juhi Ailar Holzmanni sõnul on kulupõlengud Ida-Virumaal igaaastane probleem. Päästesündmuste arv tõuseb pärast lume sulamist, kui päike hakkab intensiivselt kuivatama pinnast ja vana taimestikku ning inimesed hakkavad rohkem väljas viibima.
Ilmaoludest sõltuvalt võib intensiivne kulupõlengute periood kesta ligi kaks kuud. Ida päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo peainspektor Urmas Grüning rõhutas, et paljudel juhtudel tekivad kulupõlengud laste mängimisel tulega. Siinkohal tuleb ära märkida ka täiskasvanute hooletust või tahtlust põlengute tekitamisel. Samuti ei ole haruldased juhtumid, kus ulatuslikud kulupõlengud võivad alguse saada kevadiste koristustööde käigus ja metsas tehtavate lõkete tõttu, kui jäetakse täitmata tuleohutusnõuded. "Ei koristata lõkkekoha ümbrust kuivanud taimestikust, ei arvestata ilmaoludega, puuduvad esmased tulekustutusvahendid ning jäetakse lõke ilma järelevalveta," loetles peainspektor peamisi vigu.
Päästjad juhivad tähelepanu sellele, et kulu põletamine on väga ohtlik. Samuti võib juhtuda, et kulupõlengute kustutamisega hõivatud päästemeeskonnad ei jõua piisavalt kiiresti abivajajani, kui samal ajal leiab aset mõni muu õnnetus.
Kulupõletajaid ning hooletuid lõkketegijaid ähvardab kuni 1200 euro suurune trahv. Lisaks tuleb kulupõlengu põhjustajal hüvitada keskkonnale tekitatud kahju.