Verekeskus kutsub virulasi verd loovutama

Margus Martin
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Doonorlus.
Doonorlus. Foto: Martin Pau

Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskus ootab nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama teisipäeval, 17. aprillil kella 10–14, mil doonoripäev toimub Rakvere kultuurikeskuses.

Eriti oodatud on 0-, A- ja B-reesusnegatiivsete doonorite veri, samas kutsutakse head tegema ka teiste veregruppide doonoreid ning esmaseid vereloovutajaid.

Regionaalhaigla verekeskuse tootmisjuht dr Erna Saarniit rääkis, et johtuvalt haiglate tellimustest on viimasel ajal eriti suur nõudlus reesusnegatiivse vere suhtes, kuid täiendamist vajavad ka kõigi teiste veregruppide verevarud.

"Kõik endast ja teistest hoolivad inimesed on väga oodatud. Loovutades verd, saame olla kindlad, et Eestis on piisavad varud, et päästa kõikide abivajajate elusid, sest õnnetuste ja ootamatute saatusekäänakute eest ei ole meist keegi kindlustatud," lausus ta.

Regionaalhaigla verekeskus jõuab Rakveresse tänavu juba mitmendat korda. Viimati käidi Lääne-Viru maakonna keskuses 15. veebruaril ja siis külastas doonoripäeva 82 inimest, kelle tervislik seisund lubas verd loovutada 79 doonoril. Hinnalist nestet koguti tookord üle 35 liitri.

Doonoriks sobib terve, puhanud ja söönud ning vähemalt 50 kilogrammi kaaluv inimene vanuses 18–60 eluaastat, kes on Eesti vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle ühe aasta. Verekeskus julgustab doonoreid verd loovutama regulaarselt, kolm-neli korda aastas. Minimaalne kahe vereloovutamise vaheline aeg peab olema 60 päeva, naistel soovituslikult 90 päeva.

Iga vereloovutus aitab vähemalt kolme patsienti. Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul. Doonorivere toel on võimalikud ka paljud plaanilised operatsioonid, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada. Eesti haiglates tehakse vereülekanne üle 16 000 patsiendile aastas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles