Kalurid tagastasid Põlula kalakasvandusele üle 400 kalamärgise

RMK Põlula kalakasvatustalituse juhataja Kunnar Klaas.

FOTO: Marianne Loorents

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) Põlula kalakasvatustalitus korraldas möödunud nädalal tänuürituse märgistega kalade taaspüügiteateid saatnud kaluritele, keda oli kokku üle 400.

Ettekannetega esinesid Eesti loodushoiu keskuse, Eesti mereinstituudi ja maaülikooli teadlased ning RMK Põlula kalakasvatustalituse töötajad, kes rääkisid tuura, latika, tõugja, silmu, ahvena, angerja, lõhe, meriforelli ja siia varude olukorrast, märgistamisest ning taaspüügiinfo kogumise vajalikkusest. 

RMK Põlula kalakasvatustalituse juhataja Kunnar Klaasi sõnul peavad teadlased peamisteks lahendust vajavateks murekohtadeks Narva jõele 1950-ndate alguses ehitatud Ivangorodi hüdroelektrijaama, mille tõttu ei jõua vesi lõhe, tuura ja teiste siirdekalade kudemiseks sobivatele kärestikele, ning Pärnu jõel asuvat Sindi paisu, mis on takistuseks ligikaudu 120 kilomeetri pikkuse kalade rändetee kesk- ja ülemjooksul asuvatele koelmutele. Ka Eesti siia asurkonnad on enamjaolt väga nõrgad, kuid nende taastamispotentsiaal on suur. 

Samuti tuleks pöörata suuremat tähelepanu kasvatatud ja asustatud noorkalade ellujäämisele merre laskumise järel. "Märgiste taasleiud näitavad, et merre siirduvad lõhe ja meriforelli noorkalad satuvad sageli hulganisti püünistesse. Väinamere ja Pärnu lahe ahvenate märgistamise katse esialgsed tulemused viitavad ahvenate suhteliselt paiksele eluviisile. Angerjate puhul on kindlaks tehtud, et nad on võimelised elusana läbima Ivangorodi hüdroelektrijaama turbiine, mille järel jätkavad kudemisrännet," loetles Klaas tähelepanekuid esitatud ettekannetest, millega on võimalik tutvuda RMK kodulehel.

Klaas rõhutas ka taaspüügiteadete olulisust kalaliikide uurimisel ja tänas kõiki märgiseid saatnud kalureid. Kalamärgiste saatjaid oli kokku 214 ja taaspüügiteadete arv 421. Kõik individuaalmärgisega varustatud kalade taaspüügiteated osalesid kahe paadimootori ja lohutusauhindade loosimises ning enim märgiseid tagastanud kaluritele anti üle eriauhinnad. 

Esimese peaauhinna võitis Liilia Pärnumaalt, kes tagastas Pärnu lahel märgistatud ja taaspüütud ahvenamärgise. Teise peaauhinna võitjaks osutus Nikolai Ida-Virumaalt, kes tagastas Botnia lahte asustatud ja Soome lahest traaliga püütud Rootsi lõhe märgise.

Mainitud kalaliikide uurimiseks kavatsetakse märgistamistöid jätkata ning tagasiside märgisega kala tabamisest on seejuures väga oluline, mistõttu on vajalik üldsuse abi.   

Põlula kalakasvandus on ainus kalavarude taastamisega tegelev riiklik asutus Eestis. RMK-ga liideti Põlula kalakasvatuskeskus 2014. aasta alguses. 1997. aastast alates on Põlula kalakasvanduses kasvatatud ja veekogudesse asustatud kokku üle 5,3 miljoni mitmesuguses vanuses lõhe, meriforelli, jõeforelli ja siia noorkala.

Loe ka neid

Tagasi üles