Kruusateedel alustatakse tolmutõrjet

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Tolmav kruusatee. Foto on illustreeriv.

FOTO: Marko Saarm/Sakala

​Pärast talve möödumist ning lume- ja libedustõrje töödega ühele poole saamist seisab teehooldajatel kevadel ees ühe mahukama tööna kruusateedel tolmutõrje tegemine.

"Tolmutõrjega parandatakse suurema liiklusega kruusateede ääres elavate inimeste elutingimusi, et möödasõitvate autode rataste alt ülespaiskuv tolm ei rikuks inimeste aiasaadusi ega tungiks tuppa," lausus maanteeameti hooldeosakonna juhtivinsener Rain Hallimäe. "Samas parandab tolmu vähenemine õhus ka nähtavust, seega liiklusohutus peaks paranema."

Kui libedustõrjeks kasutatav kemikaal on naatriumkloriid, siis kruusateede tolmutõrjel kasutatakse peamiselt kaltsiumkloriidi. Tolmutõrje põhimõte seisneb kaltsiumkloriidi hügroskoopsuses ehk võimes imeda niiskust.

Enne tolmutõrje tegemist täiendatakse kruusakihti vajadusel uue kruusmaterjaliga. Kaltsiumkloriid, kas granuleeritud kujul või vesilahusena, segatakse pealmisse kruusakihti.

Tolmutõrjet tehakse tavaliselt aprillis, kui kruusatee pind on veel niiske.

Tolmutõrjetööde maht on aasta-aastalt kasvanud. Tänavu tehakse tolmutõrjet veidi üle tuhandel kilomeetril riigiteedel ehk enam kui viiendikul riigi kruusateedest.

Tagasi üles