Ministeerium hoiatab prügilõkke tervist kahjustava mõju eest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Andres Pulver
Copy
Lõke. Pilt on illustratiivne.
Lõke. Pilt on illustratiivne. Foto: Margus Ansu

Keskkonnaministeerium tuletab kevadiste heakorratööde puhul meelde, et lõkkes tohib põletada vaid immutamata puitu, kiletamata pappi ja paberit ning rangelt on keelatud koduste jäätmete põletamine, sest see ohustab lähedal olevate inimeste tervist.

Parim viis koristuse ajal tekkinud jäätmetest vabaneda on koguda need liigiti ning viia liigile vastavasse konteinerisse või jäätmejaama, kus võetakse jäätmed enamasti tasuta vastu.

Kindlasti ei tohi jäätmetest teha prügilõket, sest nende põletamisega seatakse ohtu nii iseenda kui ka oma lähedaste tervis ning saastatakse keskkonda.

Lõkkes ei põle prügi täielikult ära ja suitsugaasides tekivad toksilised ühendid, mida hingavad sisse nii täiskasvanud, lapsed kui ka loomad. "Põletades prügi, sunnib lõkketegija nii iseend kui ka oma lähedasi sisse hingama põletamisest tulenevat mürgist õhku," sõnas ministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Kaupo Heinma.

Lisaks jõuavad jäätmete põletamise tagajärjel ohtlikud ühendid põhjavette ja maapinnale. Hiljem leiavad saasteained tee toidulauale, kuna mürgiga kattuvad puud, põõsad ja muud taimed. Paljud jäätmete põletamisel tekkivad saasteained on püsivad ja organismis kuhjuvad, põhjustades sellega eelkõige kroonilisi ehk pikaajalisi kahjulikke tervisemõjusid. „Sageli võib minna enne haigusnähtude ilmnemist aastaid ja mõnel juhul võib mõju avalduda alles järgmistel põlvkondadel,“ lausus Heinma.

Välisõhu mõju tervisele sõltub nii saasteainetest, nende kogusest, saasteallikast, inimese tervislikust seisundist, varem põetud haigustest, east ja veel mitmest muust tegurist. Haiguste põhjus on sageli mitme teguri kompleksne pikaajaline koosmõju, kus õhusaaste toimib kaasava faktorina.

Samuti tuleb koristustööde käigus meeles pidada, et jäätmete koht ei ole teepervel ega metsa all. Keskkonna- ja tervisesäästlik käitumisviis on jäätmed nende tekkekohal sortida ning viia eraldi kogutud jäätmed liigile vastavasse konteinerisse, kogumispunkti või jäätmejaama.

„Selliste väikeste sammudega saab igaüks olla eeskujuks ja anda oma suure panuse puhtamasse elukeskkonda," lausus Heinma. Jäätmete äraandmise kohta saab täpsemalt küsida kohalikust omavalitsusest.

Märksõnad

Tagasi üles