Majandusraskustes omavalitsused pigem vähendavad volikogu esimeestele makstavaid tasusid. Summad on erineva suurusega ning esimeeste endi hinnangul olenevad omavalitsuse eripärast.
Volikogu esimehe töö on ühiskondlik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ainsana maksab volikogu esimehele palka Rakvere linn. Mihkel Juhkami sõnul on tänavu jäänud tema töötasu - pisut üle 2200 euro - samale tasemele, kui oli möödunud aastal.
Kuigi summa tundub suur, ei tähenda see Juhkami väitel, et ta oleks maakonnas suurima sissetulekuga volikogu esimees. “Avaliku teenistuse seaduse mõttes on väga suur vahe – need, kes saavad palka, ei tohi töötada ühelgi teisel ametikohal, kes hüvitist, võivad, ja enamik maakonna volikogu esimeestest töötab ka mujal,” selgitas Juhkami.
Üks vald, erinev tasu
Möödunud nädalal Vihula vallavolikogu esimeheks tagasi valitud Vello Väinsalu uue hüvitise suurust volikogu veel kinnitanud ei ole, varem sai ta 1000 krooni kuus.
Vahepeal pool aastat Vihula volikogu tööd juhtinud Anneli Alemaa sai hüvitist aga 8000 krooni kuus. See, et tema hüvitis Väinsalu omast oluliselt suurem oli, Alemaa hinnangul kummaline pole. “Inimene, kellel niikuinii raha on, seda võib-olla ei vaja, mina olin tol hetkel kodune, ja kuna esimehe ametikohaga kaasnevad kulud, leian, et hüvitis oli piisav,” selgitas Alemaa ning märkis, et enne Väinsalu esimehe kohal olnud Ain Välba hüvitis oli 10 000 krooni. Samuti lisas Alemaa, et Väinsalu hüvitis suureneb. “Kuid selles küsimuses volikogu esimees taandab end, summa otsustab volikogu,” rõhutas Alemaa.
Väike-Maarja vallavolikogu tööd juhtiva Olev Liblikmanni tasu jäi samale tasemel nagu möödunud aastalgi - 12 000 krooni ehk 767 eurot. “Meie volikogu on sama suur kui Rakvere linnas - 21 liiget,” pidas Liblikmann tasu mõistlikuks.
Tapa vallavolikogu esimehe hüvitise määr näitab viimastel aastatel vähenemise tendentsi ning praegu on selle suurus 400 eurot.
Volikogu esimees Urmas Roosimägi kasutab hüvitist bensiini ja mobiilikulude katteks, ülejäänud summa läheb annetusteks. “Keskmiselt toetan igal kuul 100 kuni 200 euro ulatuses,” kõneles Roosimägi.
Roosimägi sõnul oleneb hüvitise suurus esimehe töökorraldusest. “Kui ta käib allasutustes, võtab rahvast vastu, osaleb näiteks VIROLi töös, siis paratamatult tekivad kulud. On ka volikogu esimehi, kes käivad kaks korda kuus vallamajas, valmistavad ette materjalid ja ongi kõik,” rääkis ta. Sealjuures täpsustas ta, et volikogu esimehe ametikoht ei ole kasumi teenimiseks. “Mina nimetan seda ühiskondlikuks tööks, on vahe, kas inimene läheb valimistele, sest tal on visioon ja ta tahab parandada vallaelu, või ta läheb palga pärast,” lisas Roosimägi.
Viru-Nigula vallavolikogu esimehe hüvitis vähenes võrreldes möödunud aastaga 1000 krooni võrra ehk Raivo Heinmets saab volikogu juhtimise eest 255 eurot hüvitist.
Kunda linnavolikogu esimehe Arvo Vainlo hüvitis on 191,73 eurot ehk 3000 krooni kuus.
Tasustamata töö
Lääne-Virumaa kõige väiksema omavalitsuse, Rägavere volikogu esimees Rene Metsla tasu ei saa, küll aga lepingu alusel kompensatsiooni isikliku sõiduauto kasutamise eest.
Samuti ei maksa Laekvere vald juba mõnda aega volikogu esimehele tasu, vaid kompenseerib sarnaselt Rägavere vallaga isikliku sõiduauto kasutamist. Volikogu esimees Margo Klaasmägi hüvitise mittemaksmist päris õigeks ei pea. “Minul on võimalik oma tööga seonduvalt või oma isiklikust rahakotist seda ühiskondlikku tööd doteerida, aga inimene, kel puudub see võimalus, võib seetõttu olla sunnitud sellest ametikohast kõrvale jääma,” märkis Klaasmägi.