/nginx/o/2024/03/28/15971624t1h42c4.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/04/27/7811394t1hd190.jpg)
Kolmapäeva õhtupoolikul kadus Porkuni ja Saksi vahelisest Saiakopli külast Eestis vähe levinud Tšehhoslovakkia huntkoer. Neljapäeval nähti looma Võsu ja Palmse lähistel, reede pärastlõunal leiti koer üles.
Võsu kandis seikles haruldane huntkoer
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tšehhoslovakkia huntkoera on lihtne segi ajada hundiga, sest tema karvkate on võsavillemiga äravahetamiseni sarnane.
Siiski rääkis koera omaniku kolleeg Marili Mugamäe, kes otsinguid sotsiaalmeedias vahendas, et huntkoer ei ole agressiivne ja teda karta ei maksa. "Tšehhoslovakkia huntkoeras on küll umbes 30 protsenti hunti, aga ta on sõbralik, võõraste suhtes pigem umbusklik," rääkis Marili Mugamäe.
Sellepärast on väga ebatõenäoline, et võõral õnnestuks koer kinni püüda, pigem saab teda eemalt jälgida. Koeral on ka kaelarihm.
:format(webp)/nginx/o/2018/04/27/7811395t1hb68b.jpg)
Noor Tšehhoslovakkia huntkoer Lupe on emane ning suure tõenäosusega jooksis ta Saiakopli külast, et minna järele oma omanikule Murastesse, kuna loom valib kiindumusobjektiks ühe inimese.
Tšehhoslovakkia huntkoer ehk Ceskoslovensky Vlsac on algupäraselt aretatud hundi ja Saksa lambakoera ristamise teel. Teda kasutatakse töökoerana.
Tšehhoslovakkia huntkoer on väga valvas, väsimatu, aktiivne ja elav. Vajab väga palju liikumist, 100 km päevas on tema jaoks tavaline, sobib elama ainult maakohta. Kuna ta on oma iseloomult ja käitumiselt hundiga sarnane, armastab elada karjas ja tal peab olema kindlasti kogenud omanik, kes käitub karjajuhina. Mőnedes maades, nt Rootsis, on see tőug keelatud.
Eesti Kennelliidu registri andmetel on Eestis registreeritud vaid 18 selle tõu esindajat.