/nginx/o/2012/11/15/1434852t1he61d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/04/21/6575873t1h99ac.jpg)
27. üldlaulupeol "Minu arm", mis toimub 2019. aastal, hakkab kooride ühislauluna kõlama Urve Tinnuri ja Tauno Aintsi pala "Üksi pole keegi".
Urve Tinnuri looming jõuab üldlaulupeole
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laulu esitavad meeskoor, naiskoor, segakoor ja lastekoor.
Kirjanik Urve Tinnuri ütles, et helilooja Tauno Aints, leidnud tema valikkogust luuletuse «Üksi pole keegi», pöördus tema poole, küsimaks luba luua sellest laul. «Mis mul selle vastu!» oli Urve Tinnuri kohe nõus.
Kui laul valmis, tegi helilooja kirjanikule selle esitluse. «Rakvere muusikakoolis löödi klaverile hääled sisse ja lauldi kolme mehe ettekandes laul mulle ette,» rääkis Tinnuri. Luuletaja sõnul on tegu huvitava heliteosega, mis meenutab natuke regivärssi, sest on kasutatud kordusi. «Niisugune kerge viis. Mulle küll meeldis,» lausus Urve Tinnuri.
Kirjaniku sõnul on «Üksi pole keegi» tema debüüt laulupeo repertuaaris, ehkki Illuka valla jäälaulupeol kõlas mõne aasta eest üks tema tekste Tõnu Raadiku viisistuses.
Virumaaga seotud inimeste loodud muusikat saab laulupeol «Minu arm» kuulda nii lauljate kui ka orkestri esituses. Puhkpilliorkester kannab ette Mart Siimeri pala «Ärka, kannel ja harf!». Lastekoorilt kõlab Kadri Voorandi ja Virve Osila «Õnn ei tule pikutades» ja segakoorilt Kadri Voorandi ja Triin Soometsa «Ära mind lahti lase». Poistekoor esitab Arvo Pärdi – Vladimir Beekmani «Aatomiku laulu» ning valikkooride kontserdil laulab lastekoor Arvo Pärdi ja Eno Raua teose «Meie aed» esimese osa.
27. laulu- ja 20. tantsupidu «Minu arm» toimub Tallinnas 4.–7. juulini. Laulupeo peadirigent ja kunstiline juht on Peeter Perens, tantsupeo pealavastaja Vaike Rajaste.
Urve Tinnuri "Üksi pole keegi"
Siis, kui siud meid salvavad,
neavad kalgid huuled,
meie üle valvavad
nelja kaare tuuled,
koju käima ruttavad
kadunute vaimud,
kätlevad meid tuttavad,
kaaslased ja kaimud.
Patsutavad turjale,
naeratavad raugelt,
vastu seistes kurjale
lähedalt ja kaugelt.
Kuivatavad, hoides meid,
kuuma silmaveegi,
keskel häid ja omaseid
üksi pole keegi.