Käsmu meremuuseum vaidlustas kohtus naabrite plaanitava sadama detailplaneeringu. See ajas osalised veel rohkem tülli ning nüüd nõuab külaselts sadamaarendajate toel, et meremuuseumi õuel tehtavad kontserdid tuleks nende kontrolli alla. Ei ole midagi nii, et Aarne Vaik peremehetseb ja rikastub seal hullupööra.
Paraku lasti selle kirjaga endale jalga. See inetu kätš võib eskaleerudes jõuda niikaugele, et ühel hetkel pole enam ei meremuuseumi ega Viru Folki, mis on selle kauni, kuid vastuoludest tulvil külakese põhilised vapimärgid.
Käsmu vanas piirivalvekordonis veerandsada aastat meremuuseumi pidanud Aarne Vaik on seni vastu pidanud. Kuid paarikümne aasta taguse ajaga võrreldes on muutunud palju. Uhked majad kerkivad mereäärsetesse piirkondadesse. Kel oli natuke raha, sel on seda nüüd veel rohkem. Vaik mingu oma kultuurirahva, kola ja auraga kus kurat.
Seejuures on põnev näha, mis hakkab toimuma Lainela puhkekompleksis, mille on ostnud hiljuti ettevõtja Viktor Siilats. Kuuldavasti on sinnagi väike (VIP-)sadam plaanitud. Iseenesest pole selles midagi imelikku, sest teadupärast asus just vana sadamakoht praeguse Lainela taga ja näiteks ka Haapsalus on kaks jahisadamat kõrvuti (üks neist kuulus Siilatsi ettevõttele). Selline asi on Eestis ikka kombeks.
Oleks küll korvamatu kahju, kui Käsmu kaunid kontserdid või meremuuseum koos Vaiguga ära kaoksid.
Mis ülejäänud suvitajaid ja untsantsakaid puudutab, siis oleks küll korvamatu kahju, kui Käsmu kaunid kontserdid või meremuuseum koos Vaiguga ära kaoksid.
Muidugi ei pruugi nii minna. Uuel ajal on uued kombed. Võibolla näidatakse tulevikus laevamudeleid ja viikingimõõku hoopis moodsa sadama mõnes aatriumis leedekraanilt, tänapäeval on ju muuseumielu interaktiivseks tehtud. Paadipõhjast tulevat tõrvalõhna saab lõpuks ka dosaatorist lasta.
Ja Vaigu naaber Heiti Hääl on ka tuntud kui kütusefirma Alexela osanik. Teatavasti sai see ettevõte Tallinnas endise Nordea kontserdimaja nimisponsoriks. Nii näeme tulevikus Untsakate asemel Käsmu lahe rändrahnude taustal hoopis uhkemaid esinejaid.
Kokkuvõttes on kogu see olukord Käsmu muuseumi ja sadama ümber justkui taaselustunud “Tõde ja õigus”, kus tänapäeva Pearud ja Andresed ei leia enam ühist keelt.