Talgupäeval lisandus Ojasaarele noori tammepuid

Ojasaare golfiklubis on talgusupp söödud, talguliste seltskond peab uusi plaane. Kõik peremehe must valgel paberile kirja pandud ülesanded on tehtud. Töö aga ei lõppe, ja nii suunduvad kümmekond meest-naist veel tööle tagasi.

Aarla külas asuva Ojasaare golfiklubi pere jaoks hakkasid talgute ettevalmistustööd juba tükk aega varem. Nädal on olnud kibekiire, mõned päevad tagasi käisid nad Tartus talgusupil järel. Perenaine Ülle Lipsmäe laotas veel üleeile katteloori üle rabarberite, et jagada talgulistele kevade esimestest rabarberitest kooki.

Ülle jaoks pole see muidugi eriline vaev, kümne aasta jooksul on nad korraldanud “Teeme ära!” talgupäevi siinsamas Lääne-Virumaa ainukeses golfiparadiisis. Perenaise sõnutsi on just paljuski nende oma inimeste abiga see koht muutunud nii kauniks. “Algusaastatel osales inimesi lausa kakskümmend, siis oli sodi nii palju ja lõkkeid, kus oksi põletada, mitmeid,” meenutab Lipsmäe.

Juubelihõngulisel “Teeme ära!” talgupäeval on neil abiks kümmekond inimest, peamiselt need, kelle sportimispaik see igal nädalal on. Talgulised ütlevad kui ühest suust, et teevad seda kõike enda jaoks.

Seltskond mehi, kellest mõni tulnud lausa Ida-Virumaalt, ehitasid uued, ainult sellele paigale omased prügikastid, hooldasid õrna golfimuru, parandasid lahtilöögikohti ja korjasid kivegi. Omad inimesed, kes siin löögikätt harjutamas käivad, ei vajanud peremehelt õpetussõnu ja töö kulges ludinal.

Igatahes on peremees Jaan Lipsmäe rahul. Ta viskab golfiklubi liikmetega nalja, et kui käidaks iga nädal, siis oleks kohaga seotud unistused ammu täitunud.

Vilmar, Vitali ja Venno noogutasid. Venno sõnutsi igal nädalal nad ei jõua. “Mängida on ka vaja.”

Energiat ja entusiasmi on ka Pilves, kes terve päeva maalis paviljonile Viru-Nigula kihelkonna mustritriipe. Ta on tehtuga ilmselgelt rahul, teda on kannustanud tulema soov midagi ära teha. Golfi proua ei mängi, kuid kavatseb mängu selgeks õppida. “Kui pensionile lähen, siis,” märgib Pilve.

Tänased ootused olid tal seotud eesootava puuistutamisega. “Nagu siin tavaks. Märk jääb maha, et olen siin käinud.”

Tammemärke istutas maha kõva golfikäsi Rait, kelle abiga oli juba mulda saanud ... üheksa puud. Nii palju, samas kui mõni inimene ei suuda ühte istikut maha panna isegi kogu elu jooksul. Raidi jaoks polnud ses midagi erilist, maastikuehitust õppinud mehena on see olnud tema igapäevane töö. “Ma olen istutanud tuhandeid puid,” sõnab ta.

Elu esimese tamme istutas aga täna Ojasaarele nii mõnigi osaleja. Tammealleele, kus pererahvas on kõik elujõulised puud sirguma pannud tõrudest, mis kaasa toodud neile armsatest paikadest.

Lääne-Virumaal osales 134 talgutel 2860 talgulist.