Euroopa päeval arutleti, millist Euroopat tahame

Miks ei huvita noori Euroopa Liiduga seonduv? Kas riigikogu liige Marko Pomerants kandideerib europarlamenti? Mis võiks olla Rakveres kultuuripärand? Euroopa päev „Vabadusest kantud“ segas meelelahutuse põletavate aruteludega.

Rahu ja ühtsuse päeval püüti Rakvere Teatrikinos leida vastuseid küsimustele tuleviku kohta. 2019. aasta europarlamendi valimiste eel räägiti palju ootustest. Riigikogu liikmel Marko Pomerantsil on europarlamenti kandideerimise varasem kogemus olemas. Poliitik tunnistas, et ta veel ei tea, kas ta sedakorda siiski kandideerib. "2019. aastal on kahed valimised. Erakondadel on mitu probleemi. Vaja on sularaha ja vahendeid kahtede valimiste läbitegemiseks ja rõõmsaid kandidaate, kes peaksid olema märtsis ja mais tippvormis," sõnas Pomerants.

Seda, et Brüsseli osana end ei tunta, tunnistasid nii Lääne-Virumaa noortekogu liige Helger-Hans Külmallik kui ka Rakvere reaalgümnaasiumi abiturient Robin Täpp. Pigem mõistavad nad europarlamendi rolli toetuste kaudu, mis elu Euroopas edendavad.

"Miks peaksin Euroopa Liidu vastu huvi tundma? Pole tundnud, et see oleks minu asi," ütles Täpp otse välja. Ka Külmallik teadis, et noored ei tunne, et nende hääl loeb.

Sellest, mis võiks aasta pärast olla europarlamendi valimiste sõnum, oli kõigil arusaam. Lääne-Virumaa noortekogu liige nimetas küberruumi ja -turvalisust. "On kübersõja oht ja seda võiks ennetada," märkis Külmallik. Tulevikuvaates on Täpi arvates kaalukeelega küsimus, kuidas saada noort valima ja kaasa mõtlema. "Haridusteema peaks alati noortele korda minema," pakkus ta.

Marko Pomerants nõustus, et kandev teema on ilmselgelt turvalisus. "Terrorism, põgenikevoog, millist Euroopat tahame näha. Kõik ootavad samuti selgust, mis saab brittidest," loetles Pomerants.

Kui riigikogu liikme osalusel kulgenud debatil avaldati julgelt ja isegi kirglikult mõtteid, siis päeva esimesel debatil, kus osales ka kultuuriminister Indrek Saar, arutleti rahumeelselt kultuuripärandi loomise üle.

Kultuuriminister Indrek Saar ütles, et minister ei anna ette, millist kultuuri teha. "Loodan, et see nii ka jääb," sõnas Saar. Ministri sõnutsi kaitseb ministeerium kogu aeg kultuuri ja otsib võimalusi, kuidas seda edasi arendada. "Millised on võimalused, et see ei jääks museaaliks, pärandi külge rippuma?" küsis Saar.

Eesti rahvaluule arhiivi juhataja Risto Järv ütles, et põhiküsimus on väärtustamises. "Folklorist peaks talletama seda, mida peab oluliseks". Tema sõnutsi on oluline siinkohal ka see, et väärtustatakse seda, millega ise ehk nõus ei olda.

Mõtet, et pärandit tuleb elada, toetas ka Raie, lisades, et meid kannab ajalugu. "Ajaloos on rohkem meid. Oluline on, et pärast meid jääks alles kultuuriväärtused," sõnas Raie. Tema sõnutsi öeldakse küll, et võitjad kirjutavad ajalugu, aga tõsi on ka see, et nad seda kustutavad. "Riigi ülesanne on, et midagi olulist ära ei kustutata," lisas Raie. Tema sõnutsi oleme me iga päev osa Euroopa lapiteki loomisest. 

Justkui selle kinnitusena arutleti, mis võiks olla praeguse hetke kultuuripärand 150 aasta pärast? Risto Järv pakkus välja Rakvere Keskväljaku jõuluaegse moodsa traditsiooni teha kuuseinstallatsioone. "See on olnud märgiline samm," nentis Järv.

Kultuuriminister pakkus, et küllap võetakse kaitse alla eesti rahva muuseum.

Euroopa päeval lõid mõnusa meeleolu Rakvere Teatrikinos ka Emili Jürgens, Viru-Nigula rahvamuusikud ning Rajaotsa muusikakooli ansambel.

Kõik huvilised said osaleda roopilli valmistamise õpitoas, toimus õpilasfirmade laat. Põnevust pakkusid interaktiivne rattamäng, viktoriinid ning Eesti politseimuuseum. 

Koostöös Rakvere Teatrikinoga sai näha tasuta Euroopa väärtfilme.

Euroopa päev on igaaastane tähtpäev, Euroopa Nõukogu tähistab seda 5. mail, Euroopa Liit 9. mail.

Tagasi üles