/nginx/o/2016/02/26/5098707t1h3f66.jpg)
/nginx/o/2018/05/07/7829498t1ha661.jpg)
Kaitseväe keskpolügoonil lõppes eile esimese jalaväebrigaadi koostööharjutus, millest võtsid osa scouts-pataljon, Viru jalaväepataljon, Kaitseliidu kirde maakaitseringkonna lahingugrupp ja liitlaste lahingugrupp.
Kaitseliit pidas esimese jalaväebrigaadi koosseisus lahinguid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Kuna harjutusel osalenud üksused on juba pikalt kokku harjutanud, saime sel korral keskenduda spetsiifilisetele lahinguülesannetele. Hea meel on tõdeda, et kaitseliitlased on muutunud aasta-aastalt paremaks,“ ütles brigaadiülem kolonel Veiko-Vello Palm, kelle sõnul oli koostööharjutusel võimalus manöövreid katsetada ning sellised lisaharjutused on hoolimata esimese jalaväebrigaadi tihedast õppuste kalendrist alati kasulikud.
Koostööharjutus sai alguse peale Kaitseliidu kirde maakaitseringkonna formeerimist ja harjutusalale jõudmist ning lahingutegevus kestis laupäeva varahommikust pühapäeva ennelõunani. Õppus oli jaotatud kahte faasi, kus esimeses võitlesid kaitseliitlased kõrvuti scouts-pataljoniga ning vastaspoolel sõdis Viru jalaväepataljon koos Tapal paikneva Suurbritannia juhitava lahingugrupiga. Harjutuse teises faasis vahetasid scouts-pataljon ja Viru jalaväepataljoniga kohad ning lahingud jätkusid.
„Lahingugrupi ülesanne oli koostööharjutusel ennast formeerida, minna esimese jalaväebrigaadi juhtimise alla ning täita brigaadi üksusena lahinguülesannet. Saime läbi harjutada planeeritud tegevused ja kõikidel üksustel õnnestus ka kontaktis olla,“ ütles kirde lahingugrupi ülem major Ivo Hakman.
Kõige positiivsemaks kogemuseks loeb major Hakman seda, et sai läbi harjutada koordineerimise nii brigaadiga, kõrval olevate brigaadide üksustega kui ka enda üksuse sees. Lisaks pidas lahingugrupi ülem oluliseks kogemust ja teadmist, kui paljude meestega saab lahingugrupis arvestada, kui kiiresti suudetakse ennast formeerida ja lahinguülesannete täitmisele asuda.
Koostööharjutuse järel asus kirde maakaitseringkonna lahingugrupp lahinglaskmiste ettevalmistusi tegema. Esimene jalaväebrigaad aga paikneb pühapäeva ja esmaspäeva jooksul ümber Lõuna-Eestisse ning valmistub õppuse teiseks faasiks.
Suurõppus Siil kestab 14. maini ja jaguneb kolme etappi, millest esimese 2.–4. maini kestval õppusel osalevad üksused saavutasid lahinguvalmiduse; esmaspäevani kestvas teises faasis toimub üksuste koostööõpe ja kolmandas etapis, teisipäevast laupäevani, käivad õppelahingud. Siili fookus on maaväel, kuid oluline roll on ka mere- ja õhuväel.