Kadrina õpilased olid edukad keskkonnateemalisel konkursil

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Noored väljendasid enim muret metsa raiumise ja selle elanike pärast.
Noored väljendasid enim muret metsa raiumise ja selle elanike pärast. Foto: Arvo Meeks / LEPM

Kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks (EMA) korraldatud kunstikonkursile “Metsa väärtus” laekus üle 200 töö koolinoortelt üle Eesti. Kunstikonkursi eesmärgiks oli innustada koolinoori mõtlema Eesti metsade seisukorrast ja oma ideid kunstivahenditega väljendama.

Peaauhinna võitjate seas oli ka Aleksandra Saar Kadrina kunstidekoolist (juhendaja Heidi Reisi). Žürii väärtustas autori omapärast kujutlusvõimet ja müstilist mõttearendust, mis seob originaalsel viisil eri maailmu.

Žürii koosseisus Jarõna Ilo, Mari Kartau, Liina Remm, Minna Hint ja Jaana Gerassimov valis välja parimad, hinnates nii tööde kontseptsiooni kui ka kunstilist teostust. Väärtustati teemasse süvenemist ning isikupärast, loovat ja põhjendatud ideed ning selle avaldumist kõrgetasemelises kunstilises teostuses.

Teised kaks peaauhinda võitsid Frank Kuresaar Saue gümnaasiumist (juhendajad Kalev Vapper ja Keiu Kuresaar) ja Emmeliine Kalvik Tallinna 21. koolist (juhendaja Tiina Meeri).

Pea kõik noorte tööd väljendasid muret metsa ja selle elanike pärast. Eriti muretseti liigse raiumise ning loomade elu pärast, kriitikat sai ka metsa reostamine. Metsa väärtusena nähti loomade elupaiku, marju ja seeni, hapniku tootmist, ilu ja metsa lõhna.

Žürii liikmed leidsid, et noored näevad lõhet inimtegevuse ja loodusliku tasakaalu vahel. Puidust tooteid kujutati väga vähestel töödel. Tööd olid siirad, paljud olid lahenduseks valinud probleemi loosungliku dramatiseeringu, kujutades ideed vastanduse kaudu.

Žürii nentis esitatud tööde põhjal kokkuvõtvalt, et noorte loodustundmine on kehv. Arendamist vajavad probleemi püstitamise ja käsitlemise oskus, et kunstiline lahendus otsiks väljapääsu, mitte ei tegeleks vaid olukorra visandamisega.

Liigse raiega kaasneva probleemina nähti peamiselt suurimetajate, näiteks metskitsede elupaikade kadu, kes saavad tegelikult aga hästi hakkama põldudel ja noorendikes. Teisi liike, ka neid, kelle elupaiku lageraied ka tegelikult hävitavad, kujutati harvemini. Leidus aga ka väga hoolikalt läbimõelduid, südamlikke, nutikaid lähenemisi ja ka humoorikaid töid ning häid näiteid, mis kajastasid põnevaid ökoloogilisi nähtusi.

Auhinnamatkale Soomaale kutsutakse ka eriauhinna saanud Luise Grethen Nirgi Kadrina kunstidekoolist.

Tagasi üles