Eesti Maja kui Viro-keskus

Tuglase Seltsi kultuurisekretär Ta­pio Mäkeläinen. Foto: Inna Grünfeldt

Tuglase Selts võib kergemalt hingata: Helsingi Eesti Majas on nüüd Eestiga hõivatud 627 ruutmeetrit kolmel korrusel. Uutes ruumides on pesapaiga leidnud lisaks Tuglase Seltsile ja selle suurele raamatukogule EASi Soome esindus, Eesti instituut Soomes, Soome Eesti-ühingute Liit ning Tartu ülikool. Majas toimuvad nii lasteüritused kui ka kooriproovid.

Tuglase Seltsi kultuurisekretär Ta­pio Mäkeläinen (pildil) ütles, et võrreldes endise ajaga on tingimused võrreldamatult paremad. Kui vanas kohas oli raamatukogul riiuleid 400 meetri kandis, siis nüüd on meetreid 850. “Siin pole tühje riiuleid. Kuidas me küll varem saime kõik mahutatud, ei saa enam isegi aru,” imestas Mäkeläi­nen.

Tuglase Seltsi raamatukogu ja arhiivi juhataja Heikki Rausmaa rääkis, et raamatukogu kolimine oli suur töö, sest koliti koos riiulitega. Need tulid kõigepealt lahti võtta ja uues kohas jälle kokku monteerida. “Raamatukogu töötas juba augusti teisest nädalast,” oli ta kolimise tempoga rahul.
“Kaste oli 800 tükki,” nimetas Mäkeläinen teisaldamise ulatusest kõneldes. Ehkki koht on uus, käib lugejaid rohkem kui varem südalinnas. “Eestlased leidsid Eesti Maja eriti kiiresti üles,” märkis ta.

Uute ruumide saamine oli Tapio Mäkeläise sõnul Tuglase Seltsi vana unistus. “Vanad olid ammu väikseks jäänud, eriti suur ruumihäda oli raamatukogul. Teine häda oli see, et meil polnud võimalik seal üritusi korraldada, need pidid toimuma kusagil mujal,” meenutas kultuurisekretär.

Idee oli ammu olemas, aga õigeid ruume ei leitud kaua, ehkki kolimise mõtet “kiitsid nii Helsingi kui Tallinna linna juhatus, nii Soome kui Eesti ministrid ja isegi Ilves oli teadlik”. Appi tuli juhus – majas Sörnäisten rantatie 22 vabanesid sobilikud ruumid. “Öeldi, et kolige kas või hommepäev, aga meil läks ikka pool aastat aega. Suvel kolisime, septembrist algas tegevus ja nüüd on varsti kolmveerand aastat täis,” rääkis Tapio Mäkeläinen.

Uus asupaik võimaldab Mäkeläise sõnul teha teoks mitu unistust ning sügise ja kevadtalve jooksul on nad saanud korraldada iga nädal kolm-neli üritust. “Kui vanades ruumides ei tulnud näituste tegemine enam kõne allagi, siis siin saame õpetada samal ajal soomlastele eesti keelt ja Soomes töötavatele eestlastele soome keelt, teha kunstinäitusi, korraldada koosolekuid ja nõupidamisi,” kõneles ta. Tund pärast näituse avamist algaski loengusarja “20 aastat Eesti iseseisvust” avaloeng Sven Mikserilt.

“Kui siia kolisime, oligi plaan, et me ei möbleeri seda maja liiga täis, vaid jätame ruumi ürituste ja näituste jaoks, mille kaudu hakkaks täienema ka meie kunstikogu,” sõnas Mäkeläinen. Juba on olemas üks tool ja üks pilt, Teet Suure ja Riho Hüti näitusest jääb Tuglase Seltsile soomekeelse tekstiga kiviarvuti.

“Meil on olnud mitu näitust – eesti moodne disain, eesti parimad kultuuriplakatid - ja vastukaja on väga hea. Siin majas käib nii palju inimesi, külaliste arv on üllatavalt suur. See aasta on juba näitusi täis ning ka järgmiseks  on mitu kokkulepet. Meid on väga positiivselt üllatanud, kui palju see ruum on huvi äratanud kunstiinimeste seas,” oli Mäkeläinen rahul.