Üllar Saaremäe tunnistas, et arvas väliseestlaskonna läbi ajaloo olevat “üks vahva tore seltskond”. “Ma ei teadnud, et need erimeelsused, millest Liisi näidend ka räägib, ja saladused, mida ei taheta avaldada, üldse olemas on. Et nende inimeste vahel, kes on läinud Eestist ära, et ehitada seal päris-Eestit edasi, on konflikt, oli mulle kõige suurem üllatus üldse,” rääkis lavastaja.