/nginx/o/2024/03/28/15971624t1h42c4.jpg)
/nginx/o/2018/05/17/7848932t1h74f9.jpg)
Eesti Panga muuseumis toimub neljapäeval algusega kell 17 avalik loeng, kus keskpanga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve räägib eri maksevahenditest, sularaha tootmisest ja selle kättesaadavusest hädaolukorras.
Eesti Pank kutsub kuulama loengut sularahast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Ehkki Eestis – nagu ka Hollandis ja Soomes – tehakse palju kaardimakseid, näitavad uuringud, et ka sularaha on nii euroalal kui ka Eestis ringluses aina rohkem,“ ütles Rait Roosve loengu tutvustuseks.
Euroalal toodetakse aastas 4–8 miljardit uut pangatähte. Eesti Pank teeb europangatähtede tootmisel koostööd seitsme teise keskpangaga. Pangatähtede tootmiskulud on Eesti Pangas olenevalt aastast jäänud 1,2–2,2 miljoni euro vahele.
Euromüntide tootmise ja emiteerimise pädevus on riigiti vägagi erinev. Mõnedes euroala riikides, kaasa arvatud Eestis, on müntide emiteerija keskpank, teistes aga rahandusministeerium. Liikmesriikidel on aastas võimalik emiteerida kuni kaks erikujundusega kaheeurost käibemünti, mida kutsutakse mälestusmündiks. Toodetakse ka meenemünte, mida vermitakse väärismetallist. Eestis on välja antud 26 Eesti krooni meenemünti ja 12 euro meenemünti.