Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/11/15/1434852t1he61d.jpg)
/nginx/o/2018/05/18/7851384t1h482f.jpg)
Rakvere linnavalitsuse valges saalis algab kolmapäeval, 23. mail kell 20.15 Eesti vabariigi 100. aastapäevale pühendatud Eesti Pillifondi kontsert, kus musitseeritakse väärikatel ajaloolistel meistripillidel ning tutvustatakse instrumente.
Kuulajate ette astuvad muusikud Andrus Haav, Johanna Vahermägi, Valle-Rasmus Roots ja Theodor Sink. Esitusele tulevad Johann Sebastian Bachi, Anton Arenski, Tõnu Kõrvitsa ja Heino Elleri teosed.
Sel õhtul kõlavatest ajaloolistest meistripillidest kaks kuuluvad Virumaa ettevõtjatele, kes on väärtuslikud instrumendid andnud pillifondile kasutada. Triin O’Brockile kuulub 19. sajandi alguses prantsuse viiulimeistri Auguste Sébastien Bernardeli (Père) valmistatud viiul, millel musitseerib Andrus Haav. Valle-Rasmus Roots mängib Maivi Kaljuveele kuuluval 114 aasta vanusel tšellol, mille on valmistanud Milano pillimeister Celeste Farotti.
Valle-Rasmus Roots, kes on saanud juba aasta jagu ajaloolisel tšellol mängida, ütles, et see on muusikule suur võimalus ja suur väljakutse, sest niisugust pilli pole kerge taltsutada – peab olema meisterlikkust, et avada pilli ulatuslikud kõlalised ja dünaamilised võimalused. “See on nagu väga hea autoga sõitmine, mis annab rallil tippkonkurentsis suure eelise. Pill reageerib väga täpselt,” ütles Roots.
Tšellisti sõnul mängib ajafaktor keelpillide kasuks. “Pillid on kallid, sest neid pole võimalik juurde tekitada. Oma osa on ka väga heal puul. Praegu võivad meistrid olla osavamadki, aga aeg peab tegema oma töö,” sõnas ta. Kuna tegu on äärmiselt hinnalise instrumendiga, peab olema see kindlustatud ning vastavaid sätteid tuleb järgida väga täpselt.
Erainvestorid annavad neile kuuluvad instrumendid pillifondi vahendusel kümneaastase kasutuslepinguga muusikute käsutusse. Lepingu lõppemisel võib omanik pilli müüa või lepingut pikendada. Kollektsiooni kuulub praegu üheksa hinnalist keelpilli ja kaks viiulipoognat, vanimal viiulil on vanust enam kui 400 aastat.
Pillifondi juhatuse liige Marje Lohuaru rääkis, et muusikutele on rahvusvahelises konkurentsis pilli osa ülimalt tähtis, ning tänu Eesti ettevõtjatele, kes meelsasti pillifondi on toetanud, saavad nad mängida väga kuulsate itaalia ja prantsuse meistrite loodud 17.–19. sajandi pillidel. “Need on valmistatud perekondlikke meistrisaladusi kasutades käsitsi mitusada aastat vanast puust,” selgitas Lohuaru, miks pillid on nii imelised ja hinnalised.
Ajaloolisi keelpille on maailmas hinnanguliselt säilinud vaid 7000 ringis. Hinnalised pillid, mida on nimetatud ka muusikamaailma Ferrarideks, on muutunud huvitavaks investeerimisobjektiks. Eesti Pillifondi kasutuses oleva üheksa instrumendi kindlustusväärtus on 1,4 miljonit eurot. “Ettevõtjad investeerivad meelsasti kõrgkultuuri. Omanikul on enda pilliga tugev seos – nad tulevad sageli kontserdile seda kuulama. Ka see aspekt on hästi oluline,” sõnas Marje Lohuaru. (VT)