Päästeamet: uppujate pingerida juhivad vanemad inimesed

Margus Martin
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päästeamet kutsub üles kodukohalähedaste veekogude turvalisust jälgima.
Päästeamet kutsub üles kodukohalähedaste veekogude turvalisust jälgima. Foto: Päästeamet

Eelmise aasta septembris uppus Põlvamaal 80. aastates mees oma kodutiiki. Kaldalt leiti muruniiduk.

Tiigi kaldad olid järsud, mistõttu on alust arvata, et mees takerdus muru niitmise ajal, kukkus vette ning uppus. Kahjuks ei ole tegemist erandliku sündmusega – päästeameti viimaste aastate statistika näitab, et uppujate seas on kõige enam vanemaid inimesi.

2017. aastal uppus enim inimesi vanuses 51–80 aastat – kokku 23 inimest, mis moodustab 55 protsenti kõigist uppunutest. Keskmine uppunute vanus on tõusnud 58 eluaasta peale. Pensionäre ja üle 65-aastaseid oli uppunutest 14, see tähendab, et 33 protsenti ehk iga kolmas uppunu kuulus eakate vanuserühma.

Päästeameti andmed näitavad, et enamus uppumisi toimub vette kukkumiste või libastumiste tõttu: 2017. aastal moodustasid need 60 protsenti uppumistest. Eakate meeste puhul joonistuvad välja märksõnad "kalastamine" ja "alkohol". Üle poolte meessoost uppunutest olid alkoholijoobes, uppunud naistest oli 29 protsenti alkoholijoobes. Kõige rohkem alkoholijoobes inimesi uppus 51–60-aastaste vanusegrupis. 2017. aastal toimus enim alkoholijoobes uppumisi just vette kukkumise tõttu – 13.

Ekslikult arvavad inimesed, et enamus uppumisi toimub ujumisel ja suvel. Mullu leiti suplemiseks mitte ettenähtud kohtadest üle poolte uppunutest, väga paljud neist uppusid koduses keskkonnas – 83 protsenti kodukeskkonnas uppunutest olid kas eakad või väikelapsed. Selliseid õnnetusi saaks ära hoida, kui ohtusid märgata.

Aprill 2018, Setumaa vallas kukkus purdelt vette 82-aastane mees ja uppus. Võimalik, et õnnetus oleks jäänud toimumata, kui purdel oleks olnud piirded. Samuti tuleks kinni katta kaevud ja basseinid ning muuta turvaliseks tiikide ja järvede veevõtmise kohad.

Kõige tähtsam on hoida riskirühma kuulujatel silma peal. Iga kogukond teab, kus elavad vanemad inimesed, kes paraku on kõige haavatavamad. Enne suurt suve saab minna ja oma maal elavaid vanemaid sugulasi külastada, et siis vaadata üle, kuidas nende kodu ümbruses on veeohutusega lood. Mõnikord piisab väikestest asjadest, et õnnetus ära hoida.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles