Väike-Maarja päästekolledž tähistab 25. aastapäeva

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Päästekolledži päästekorraldaja õppeklass.

FOTO: Meelis Meilbaum

Sisekaitseakadeemia Väike-Maarjas asuv päästekolledž tähistab täna oma kahekümne viiendat aastapäeva piduliku kogunemisega.

“Üle kõige usaldavad Eestimaa inimesed päästjaid,” tõdes sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik. “Valdav enamus päästjatest on sisekaitseakadeemia päästekolledži ja selle eelkäija, Väike-Maarja päästekooli vilistlased. Me oleme kõigi nende üle uhked ja tunneme vastutust järgmise põlvkonna päästjate ees,” lisas rektor.

Päästekolledži direktor Ain Karafin kinnitas olulise tähtpäeva valguses, et päästekolledž on kõigile väljakutsetele avatud. “Ise uusi asju õppides õpetame ka õpilasi ennast pidevalt arendama ning täiendama. Päästekolledži edu võtmeks on kõigi meie töötajate tõeline pühendumus,” on kolledži direktor oma kolleegidele ääretult tänulik.

Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu nentis, et päästeameti loomisega 26 aastat tagasi pandi alus täiesti uue sisuga siseturvalisuse asutusele. Amet nägi endal missiooni hakata tegelema lisaks inimeste päästmisele ka päästealase koolitusega Eestis ning ennetustööga elanikkonna hulgas. “Päästekolledži ja päästekooli asutamine oli minu hinnangul üks kõige olulisema mõjuga otsus, mis omal ajal tehti, sest see tekitas reaalse muutuse Eesti pääste mentaliteedis, kuna hakati pakkuma eestikeelset ja euroopaliku suunitlusega päästeharidust,” möönis Tammearu.

Häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela sõnas päästekolledži aastapäeval, et 25 aasta jooksul on muutunud palju. “Kõige olulisemaks võib pidada ühiskonna muutunud ootusi päästekolledži lõpetajatele, nii päästjatele kui päästekorraldajatele. Täna ei saa me enam vaadata vaid kitsalt oma valdkonda ja mõista vaid oma erialal toimuvat.” Ta lisas, et riigi esindajatelt ootavad inimesed palju enam märkamist, mõistmist, toetust ja empaatiat. “Päästjate tuleohutusalastel kodukülastustel ei tohi märkamata jääda hooletusse jäetud lapsed. Häirekeskuse päästekorraldaja ei saa lähtuda vaid etteantud küsimustikust, ta peab oskama ka mõista ning näha esmapilgul nähtamatut,” rõhutas Alvela.

Sisekaitseakadeemia päästekolledž tegutseb alates 1993. aastast, mil alustasid õppetööd esimesed päästeteenistuse erialale vastu võetud 16 üliõpilast. 1993. aastal moodustati ka Väike-Maarja päästekool, kus hakati pakkuma kutseõpet. 2004. aastal liideti kaks päästeharidust andvat õppeasutust ühtseks päästekolledžiks sisekaitseakadeemia koosseisus. Täna koolitab päästekolledž päästeteenistujaid nii kutseõppe kui ka rakenduskõrghariduse tasemel. Kutseõppe erialadel kestab õpe kolmest kuust ühe aastani, rakenduskõrgharidus omandatakse kolme aastaga. Lisaks on võimalus õpinguid jätkata sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku magistriõppes.

Tagasi üles