Marje Nurmepaju nägi Rakvere teatri suvelavastust “Kellavärgiga apelsin” mullu suvel oma kümme korda. Umbes sama pa lju või isegi rohkem on ta kohe lõppeval hooajal jälginud teatri väikeses saalis “Ükssarvikute farmi”. Marje on andunud teatrihuviline, aga mitte ainult.
Tellijale
Kui samas kostüümis näitleja esitab juba kümnendat korda sama teksti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teatrisse minekuks ei otsi Marje välja varakult soetatud piletit ega pane selga kleiti. Tema käib teatris vormiriietega ning saabub etendusele poolteist tundi varem. Marje on Rakvere teatri publikuteenindaja, kes kahel-kolmel õhtul nädalas hoolitseb selle eest, et teatrikülaline saaks meeldivat olemist nautida.
Seda, et ta ise vaatab hooaja jooksul lavastust mitu korda, peab Marje toredaks, sest see annab võimaluse kord ühele, kord teisele näitlejale keskenduda ja nüansse jälgida. Näiteks eelmisel suvel etendunud suvelavastuse “Kellavärgiga apelsin” lugu talle julma sisu ja peksmisstseenide tõttu ei istunud – oli emotsionaalselt raske.