Lahing Vabaduse platsi pärast

Heli Kirsi. Foto: Meelis Meilbaum

Kaks tundi enne seda, kui algab Eesti-Leedu jalgpallilahing Rakvere staadionil, toimub soojenduslahing Rakvere Vabaduse platsi pärast Targas Majas – homme, 30. mail algusega kell 17, kestusega 90 minutit.

Kokku lähevad linnavalitsus ja linnakodanikud. Targa Maja valgele platsile on rivistunud vähemalt 22 inimest, varumehed lisaks. Pealtvaatajateks, ergutajateks ja vahelehüüete hõikujateks ning vastaste vaimseks tasalülitamiseks on linnavalitsuse ja volikogu liikmeid ning kodanikke, keda on matšist informeeritud salamahti, sest hirm kodanike käest lüüa saada on suur. Milliste plaanidega siis matšile tullakse?

Linnavalitsus näitab, et mäng käib reeglite järgi, aga loodab kodanikke rünnata siiski ka ebaausate võtetega: pettemanöövrid faktide väänamise näol; vastase jalalt maha tõmbamised populismiga; teadlikud valesöödud ajaleheartiklites kontrollimatute valeväidetega; nii-öelda kohtunike ja vastaste äraostmise katsed lubadustega, mida kunagi täitma ei asuta; süü kõvahäälne veeretamine kellegi teise kraesse; hoiatavad, ähvardavad telefonikõned võtmepositsioonidel asuvatele kodanikele, juhuks kui need peaksid palli linnavalitsuse kapsaaeda lööma; eelnevad katsed rahahimulistega kokkuleppemängu korraldada; hirmutamine, et kui mäng lõpeb linnavalitsuse kaotusega, siis lähevad suured rahad Harjumaale ja uut mänguplatsi kodanikud sel sajandil ei näe ... Tekib tahtmine vastata samaga, aga kodanikud ei soovi langeda nii madalale. Kodanikud üritavad platsil ausat mängu arendada.

Et mitte pikalt mõistujuttu puhuda – kaalul on Rakvere linna tulevik ja linna eelarveliste vahendite optimaalne suunamine eelolevaiks aastaiks. Rakvere linnavolikogule on menetlemiseks esitatud sisuliselt 2010. aastast pärit Vabaduse platsi detailplaneering. Väidetakse, et see on Pärdi kontserdimaja arhitektuurivõistluse võidutöö osa. Las ta olla, kuigi tasub märkida, et harva viiakse ellu võidutöid sellisena, nagu neid esialgu esitleti.

Aeg on läinud. Leian, et Vabaduse platsile on vaja teha uus detailplaneering, et saaksime arhitektuuriliselt uusi atraktiivseid lahendusi, mis pakuvad võimalusi suursuguseid üritusi korraldada, puhke- ja mängualasid, ja et välistaksime platsi mõttetult lõhkuva avaliku hoone, mis hävitaks kaunid vaated linna sümbolhoonestusele, mis teevad Rakverest just sellise Rakvere, mis kannab vaba Eesti aadet. Iga endast lugu pidav linn väärib suurt avarat väljakut. Võru riigigümnaasiumi ette rajatakse sel aastal just sellist. Samas on Rakvere ikka vägevam olnud. Meile on ikka vähemalt Tallinn või Tartu eeskujuks olnud. Küsin uuesti, miks menetletakse ajale jalgu jäänud vana detailplaneeringut, mille järgi Koidula tänav pannakse jäädavalt kinni, kuna sinna on ette nähtud uus riigigümnaasiumi hoone aadressiga L. Koidula 11b ja väljak lõigatakse diagonaalselt põiki läbi kahesuunalise tiheda liiklusega tänavaosaga, mille alla on tulemas suur maaalune parkla.

Kui linnal on nii palju eelarvelisi vahendeid laialt kasutada, et üle miljoni maksvat maaalust parklat ehitada, siis tekib küsimus, miks mitte selle raha eest ja põhikoolimeetmest taotletud raha lisandumisel hoopis täiesti uus põhikoolihoone ehitada, nagu seda teeb Haapsalu linn. Linnavalitsuse ülesanne on linna põhikoolivõrgu korrastamise eest hoolt kanda ja luua põhikoolides parimad ning muutunud õpikäsitusele vastavad õpikeskkonnad. Riigi ülesanne on vähemalt maakonnakeskustes gümnaasiume ülal pidada ja tagada neis õppuritele akadeemiline konkurentsivõimeline keskharidus.

Eesti tipparhitekti ja paljude esindushoonete autori Alar Kotli projekteeritud Rakvere gümnaasiumi maja Vabaduse ja Tuleviku tänava nurgal oma parkettpõrandate ja väärika aula ning suurte auditoorium-klassidega sobib endiselt gümnaasiumiks. Päris kindlasti ei ole see sobiv alles kooliteed alustavatele lastele, kes vajavad just nendele kasvamiseks sobivat väikeste klassiruumidega koolikeskkonda, kus on ronimisseinad, keksukastid, ronimisköied, liutorud, õuesõpet soodustavad alad, käsitöö- ja tehnoloogiaklassid.

Lahing selle pärast, et Rakvere saaks tulevikus suure, kogu maakonda hõlmava omavalitsusüksuse keskuseks, on tegelikult alanud. Meil tuleb muu hulgas mõelda ka sellele, milline saab olema selle keskuse olulisim paik – Vabaduse plats (väljak), kus toimuksid riikliku ja samas ka piirkondliku (Virumaa), aga miks ka mitte üleeuroopalise tähtsusega üritused, kontserdid, spordiüritused. Miks peaks noor inimene tulema Rakveresse oma perega elama? Kui ta leiab eest tänapäevase Rohuaia lasteaia ja armsa ning koduse Vanalinna kooli, siis võiks ta eest leida ka uue, arhitektuuriliselt kauni põhikoolimaja. Tallinna tänaval 1963. aastal valminud tüüpprojekti järgi ehitatud koolimaja pärast lahinguid ei peeta – või siiski? Ehk näeme nurgalööki?

Lahing Vabaduse platsi pärast on lahing Rakvere pärast. Lahinguväljal näeme!