Sagadi mõisapargis miilavad kired

Inna Grünfeldt
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ksenia Agarkova (Natalja Petrovna) ja Dmitri Kosjakov (Rakitin)Sagadi elupuude all lavastuse “Kuu aega maal” proovis.
Ksenia Agarkova (Natalja Petrovna) ja Dmitri Kosjakov (Rakitin)Sagadi elupuude all lavastuse “Kuu aega maal” proovis. Foto: Marianne Loorents

Vene Teater tuli kuuks ajaks maale. Sagadi mõisapargis rullub lahti lugu tunnetest, mis kirkad igal sajandil. Ivan Turgenevi näidend “Kuu aega maal” kõneleb igatsusest armastuse järele.

Vene Teatri esimest suurt vabaõhulavastust “Kuu aega maal”, mis valmib teatri peanäitejuhi Filipp Lossi käe all, mängitakse Sagadis ajastutruus ümbruses. Turgenevi tegelased elavad mõisa terrassil, pargipuude vahel ja tiigisilma ääres ühel kirgedest kuumal suvel.

Lavastaja Filipp Loss valis teatri suveprojektiks “Kuu aega maal”, sest talle meeldib see näidend väga. Sagadi mõis on selle lavastamiseks tema meelest parim paik. “Lavakarbis ei ole seda keskkonda, milles Ivan Sergejevitš kujutles süžeed ja kangelasi. Pargis on dekoratsiooniks kaunis loodus – taevas, rohi, imelised puud ja vaimustav mõisahoone. Mulle kui režissöörile on suur väljakutse kammerlik ja peen hingeline lugu viia parki nõnda, et see kaotsi ei läheks, et vaatajad suudaksid kaasa elada kangelannale,” rääkis lavastaja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles