Lääne-Virumaal tegutsev tuntud seakasvataja ja keskerakonna poliitik Urmas Laht, kes jäi mõne aja eest paariks nädalaks ajakirjanduse vaatevälja niinimetatud searaha teemaga, esitas Pressinõukogule kummalise kaebuse. Ta ei kaevanud mitte algallika, vaid Virumaa Teataja peale, kelle ajakirjanik Toomas Herm mainis ühes nädalat kokkuvõtvas kolumnis ka Urmas Lahte ja tema ümber kerkinud skandaali.
Urmas Laht kaebas Virumaa Teataja peale, kuid õigust ei saanud
Pressinõukogu aseesimees Helve Särgava kirjutas vastuses, et pressinõukogu arutas Urmas Lahe kaebust Virumaa Teatajas 17. märtsil 2018 ilmunud artikli „Nädala kaja: susserdamine ei kao kuhugi“ peale ja otsustas, et leht ei rikkunud head ajakirjandustava.
Artikkel väidab, et seakasvataja Urmas Laht kasutas oma positsiooni maaeluministeeriumis ja sai oma firmale teistest suuremad toetussummad.
Urmas Laht kaebas Pressinõukogule, et artikkel sisaldab tema kohta ebaõigeid väiteid. Kaebaja ei ole rahul, et artiklist ei tule välja, millist positsiooni ta ära kasutas ja kuidas ta seda on väidetavalt ära kasutanud ning milline tema firmadest ja kui palju toetust sai. Kaebaja ei ole rahul, et leht tema poole sõna andmiseks ei pöördunud. Kaebaja märgib, et tema suhtes luuakse negatiivne kontekst ja tema väidetavat tegevust käsitletakse kuriteona. Kaebaja ei ole rahul, et leht ei avaldanud parandust.
Virumaa Teataja vastas Pressinõukogule, et tegemist on nädalat kokkuvõtva arvamuslooga, kus ühe seigana on kokku võetud meedias paari eelnenud nädala jooksul kõneaineks olnud Lääne-Viru seakasvataja Urmas Lahe tegevus põllumajandusministri nõuandva komisjoni esimehena. Leht leiab, et kaebaja kohta ei ole esitatud süüdistust, vaid on kokku võetud teda puudutav meediakajastus. Leht märkis, et Urmas Laht ei ole selle looga seoses ajakirjanikuga kordagi ühendust võtnud. Kaebaja pöördus antud loo asjus peatoimetaja poole, et autori väide ümber lükataks, peatoimetaja palus kaebajal ajakirjanikuga rääkida, kuid kaebaja seda ei teinud.
Pressinõukogu otsustas, et Virumaa Teataja ei eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Kuna tegemist on arvamuslooga, on ajakirjanikul õigus selles oma hinnanguid anda.