/nginx/o/2016/02/26/5098707t1h3f66.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/05/30/7871400t1h215e.jpg)
Veterinaar- ja toiduamet (VTA) kontrollis taas bioohutusnõuete täitmist kõikides Eestis registreeritud seapidamiskohtades ning tuvastas, et seakasvatustes täidetakse bioohutuse nõudeid üha hoolsamalt.
Seafarmides täidetakse bioohutusnõudeid üha hoolsamalt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veterinaarametnikud kontrollisid bioohutusmeetmete täitmist ja nende igapäevast rakendamist, näiteks kuidas pääsevad inimesed ja sõidukid loomakasvatushoone juurde, desobarjääride olemasolu ning sööda nõuetekohast säilitamist, teatas VTA pressiesindaja. Ametnikud kontrollisid 132 seakasvatust, millest 128-s peeti kontrolli ajal sigu. Mullu kevadel tehtud kontrolli ajal olid sead 143 farmis.
16 farmile tehti kontrolli tulemusel ettekirjutusi. Valdavalt olid need seotud desobarjääride ja desinfektsiooni efektiivsusega. Näiteks tuvastati, et jalanõude desomatt on amortiseerunud ja raskesti puhastatav, mis võimaldab mustusel koguneda ja vähendab desinfektsiooni efektiivsust. Veterinaarametnikud tegid ka märkuseid sigalasse sisenevate loomapidaja käte ja jalanõude desinfitseerimise protseduuri kohta ning ettepanekuid lisada desomatte. Praegseks on järelkontroll tehtud ja seakasvatajad puudused kõrvaldanud.
VTA loomatervishoiu osakonna juhataja Harles Kauba sõnul suhtuvad seakasvatajad bioohutusnõuete täitmisse täie tõsidusega. "Bioohutusnõuete täitmine ja teadlikkus nõuetest on tänu veterinaarametnike kontrollidele ja nõustamisele oluliselt paranenud. Seakatku oht Eestis püsib ja nõuab seakasvatajatelt järjepidevat hoolsust," rääkis Kaup.
Kõik seakasvatuseks kasutatavad hooned peavad olema registreeritud põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametis (PRIA). Võimaliku taudipuhangu korral farmis saavad kompensatsiooni taotleda vaid need seakasvatajad, kes on kõiki bioohutusnõudeid täitnud.
Kokku kasvatati Eesti seakasvatustes kevadise kontrolli ajal 303 103 siga, samas kui 2017. aasta kevadkontrolli ajal oli sigu 278 744. Enim sigu on Viljandimaal (89 486 siga), Lääne-Virumaal (50 305) ja Põlvamaal (30 508). Kõige vähem peetakse sigu Hiiumaal (14 siga) ja Valgamaal (153 siga).