Tänavusel suplushooajal avatakse Eestis 51 avalikku supluskohta

Avalikes supluskohtades on vee kvaliteet kontrollitud, teistes peavad inimesed ise vee puhtust jälgima. Foto: Margus Ansu

Juunis algaval suplushooajal avatakse Lääne-Virumaal kolm avalikku supluskohta, üle Eesti 51, mida on ühe võrra vähem kui möödunud hooajal. Tänavu pole avalike supluspaikade nimistus Karepa lastelaagri randa.

Endiselt paistab avalike supluskohtade rohkusega silma Järvamaa, kus avatakse seitse avalikku supluskohta. Tallinnas, Hiiu-, Pärnu- ja Tartumaal avatakse avalikke supluskohti viis, Lääne- ja Valgamaal neli, Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal ja Võrumaal kolm, Saare- ja Viljandimaal kaks ning Jõgeva-, Põlva- ja Harjumaal üks. Ühtegi avalikku supluskohta pole endiselt Raplamaal. Haldaja soovi kohaselt ei ole sel aastal avalike supluskohtade nimekirjas Karepa lastelaagri randa.

Avalik supluskoht peab enne suplushooaja avamist olema korrastatud, varustatud riietuskabiinide, tualettruumide või kuivkäimlate ja prügiurnidega. Suplejatele nähtavas kohas peab olema info suplusvee kvaliteedi ja supluskoha valdaja kohta.

Kuna inimesed on harjunud suplemas käima ka mujal kui avalikes supluskohtades, soovitab terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Knut Tamm suplejatel alati ka ise vee puhtuses visuaalse vaatluse teel veenduda. „Veekogu sobivuses on põhjust kahelda näiteks siis, kui vees on näha hõljuvaid mis tahes materjalist esemeid, nähtav on õlikile, vesi on läbipaistmatu, ebatavalist värvi, ebatavalise lõhnaga või kui veekogu lähedal asub võimalik reostusallikas, nagu kanalisatsiooni väljalasketoru või sadam,“ ütles Knut Tamm. Lahtiste haavade korral tuleks suplemist vältida aga ka nõuetele vastavas avalikus supluskohas.

Terviseamet jälgib suplusvee kvaliteeti kõigis avalikes supluskohtades kogu hooaja. Lisaks võetakse proove ka enam kui viiekümnest suplusvee seirepunktist, kus varem on asunud supelrand ja kus inimesed on harjunud käima.