Galerii: Tamsalus avati Eesti 100 tamme tammik
Läbivalt täiendatud kell 15.00

Täna avati Tamsalus suurejooneliselt Eesti 100 tamme tammik.

2013. aastal tähistas Eesti vabariik 95. sünnipäeva, millega juhatati sisse ka Eesti vabariigi 100. aastapäeva üritused. Kuna EV 100 on pühendatud lastele ja noortele, hakkasid ühe algatusena tuhanded lapsed ja noored koguma tammetõrusid, et juubeliaastal saaks igasse maakonda istutada vähemalt ühe Eesti 100 tamme pargi.

Tõrudest on viie aasta jooksul kasvatatud parkide tarvis istikud. Tamm on eestlastele olnud läbi aegade püha puu, millega seondub legende, rituaale ja uskumusi.

Üle Eesti on juubeliaasta kevadel rajatud koolide ja lasteaedade laste kasvatatud istikutest Eesti 100 tamme pargid ning vähemalt ühe uue tammiku saab iga Eesti maakond. Tamsalus peeti tammiku avamisel maha uhked pidustused, kohal olid president Kersti Kaljulaid, riigisekretär Heiki Loot ja Austria vabariigi president Alexander van der Bellen koos abikaasaga. Presidendid istutasid ühiselt ka tamme.

Tapa vallavanema Alari Kirdi sõnul kannab Eesti vabariigi 100. aastapäevale pühendatud Tamsalu tammik nime Sõnasalud. "EV 100 tammeparkide keskne park on rajatud Tamsallu paiga nimemaagia ja keskse asukoha tõttu. Tamsalu pargis on iga tamme ümber Eesti vanasõnaga vöö. Nii moodustuvadki tammed sõnasalud, mis pakuvad mõtteainet igale külastajale," lisas Kirt.

Vanasõnu on aidanud valida Tamsalu gümnaasiumi õpilased õpetaja Aime Topsi juhendamisel ja redigeerinud Eesti kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur, Tartu ülikooli erakorraline professor Arvo Krikmann. 

1. juunil avati EV 100 tammepargid üle Eesti, kuid sümboolselt kuulutati kõik Eesti vabariigi 100. aastapäevale pühendatud tammepargid avatuks Lääne-Virumaal Tamsalu linnas toimunud avamispeol.

Kokku on kohalikud omavalitsused, koolid ja lasteaiad rajanud 26 suuremat parki. Lisaks on oma tamme või tammepargi istutanud mitukümmend korteriühistut ning eraisikut ja ettevõtet.

Tagasi üles