Neljapäeval tähistas Estonian Cell koostöös Rohegaasiga Kundas Baltimaade esimese biometaani tootmisüksuse avamist, märkides sellega ära olulise sammu keskkonnasõbralikuma tuleviku suunas.
Kundas alustas tööd Baltimaade esimene biometaani tootmisüksus
8. juuni 2018, 15:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ligi 3,7 miljonit eurot maksma läinud tootmisjaam on võimeline töötlema tunnis kuni 1400 m³ biogaasi, mis teeb aastas ligi 6 miljonit Nm³ biometaani. Sellest kogusest piisab näiteks kõikide Pärnu, Tartu ja osaliselt ka Tallinna busside aastaseks käigushoidmiseks.
Rohegaasi juhatuse esimees Marko Tiiman ütles, et biometaan kui taastuvatest allikatest valmistatav mootorikütus aitab oluliselt kaasa Eestis kehtestatud eesmärgi täitmisele, mille kohaselt peab aastaks 2020 kümme protsenti transpordikütusest põhinema taastuvkütusel.
"Eelkõige transpordikütuseks kasutatava biometaani tootmise käivitumine on märgilise tähtsusega Eesti energiamajanduses – üle pikkade aastate toodetakse Eestis taas kohalikku kütust transpordivahenditele. Sisuline suurim tähtsus sel faktil on aga tegelik samm riigi ees seisvate taastuvenergia eesmärkide täitmisel, vähendamaks süsinikuemissiooni, mis suuresti tuleneb fossiilsete energiaallikate kasutamisest," rääkis Tiiman.
Biometaani tootmine käib Kunda tootmisüksuses Estonian Cellis reovee baasil valmistatavast biogaasist, mis puhastatakse võrgugaasi kvaliteedinõuetele vastavaks. Tootmises kasutab Rohegaas vesipuhastuse tehnoloogiat Malmberg GR14, kus vee ja kõrge rõhu toimel eraldatakse toorgaasist metaan ja muud jääkgaasid, mis põletatakse järelpõletis. Seejuures ei kasutata kemikaale ja ka vee kasutamine on viidud miinimumini.