Seadus hakkab pitsitama kaitseväest kõrvalehoidjaid

Kaitseväelased.

FOTO: Marianne Loorents

Riigikogus täna vastu võetud seadus annab võimaluse peatada ajateenistusest ja kaitseväe õppekogunemisest kui põhiseadusest tuleneva kohustuse täitmisest kõrvalehoidjatele väljastatud õiguste ja lubade kehtivust või väljastamist.

Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse poolt hääletas 72 ja vastu seitse saadikut, erapooletuks jäi kaks saadikut.

Seadus lubab kaitseväel ja kaitseressursside ametil lisaks sunniraha ning väärteokaristuste määramisele taotleda halduskohtult mootorsõiduki juhtimise õiguse, väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse, relvaloa, relva soetamisloa, kalastuskaardi ning jahipidamisõiguse kehtivuse või väljastamise peatamist. Seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril.

Lisaks kaitseväeteenistuse seaduse muudatustele täiendatakse vastavas osas teisi seadusi, mis viidatud õiguste ja lubade taotlemise ning kehtivuse korda käsitlevad.

Sunnimeetmed on sarnased elatisabi võlglastele juba kehtivate meetmetega ja neid rakendatakse vaid halduskohtu otsusel ning on pigem erand.

Sunnimeetmeid rakendatakse eelkõige ajateenistuskohustuse täitmisest korduvalt kõrvalehoidvate kutsealuste suhtes, kelle puhul pole muud seaduses ettenähtud meetmed, nagu ettekirjutus, rahatrahv ja sunniraha, tulemust andnud. Samuti on võimalik neid sunnimeetmeid rakendada kaitseväe õppekogunemistelt korduvalt kõrvalehoidjate suhtes.

Eesti vabariigi põhiseaduse kohaselt on kõik kodanikud kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras. Eesti riigikaitse ja kaitsevõime baseerub reservväel, mis moodustub ajateenistuses väljaõpetatud isikutest, kelle oskusi säilitatakse ja täiendatakse õppekogunemistel.

Loe ka neid

Tagasi üles