Homme on ülemaailmne veredoonorluse päev

Sarja "TV 10 olümpiastarti" finaal Pärnu Rannastaadionil.

FOTO: Urmas Luik

Iga aasta 14. juunil tähistatakse ülemaailmset veredoonorluse päeva, mille tänavune juhtmõte on niisugune: "Iga mõne sekundi tagant vajab keegi kusagil vereülekannet. Ole abivajaja jaoks olemas. Anneta verd. Jaga elu!", ühtlasi avaldatakse tänu kõigile inimestele, kes loovutavad verd vabatahtlikult ja tasuta.

Tänavune Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kampaania keskendub sellele, et veretoodete ülekanne ning verest valmistatud ravimid aitavad igal aastal säästa miljoneid elusid. See aitab eluohtlikke haigusi põdevatel patsientidel elada kauem ja parema elukvaliteediga ning toetada kompleksseid meditsiinilisi ja kirurgilisi protseduure. Samuti on see olulise elupäästva rolliga emade ja vastsündinute puhul ning reageerimisel inimtegevusest ja loodusõnnetustest põhjustatud katastroofide korral.

Üks võimalus aidata on loovutada verd. Annetades regulaarselt doonorina verd, saame tagada, et meil on alati piisavad verevarud, et ka kriisisituatsioonides abivajajaid kiirelt ja tõhusalt aidata.

Verekeskuse tootmisjuht-ülemarst dr Erna Saarniit rõhutas, et piisava koguse ohutu vere olemasolu kõigile vereülekannet vajavatele patsientidele sõltub eelkõige neist inimestest, kes väärtustavad doonorlust ning peavad seda tervisliku eluviisi osaks. "Inimeste lahkus kriisiolukordades verd anda on südantsoojendav ja ülimalt tänuväärne, kuid kõige enam aitab see, kui meil on piisavalt doonoreid, kes käivad regulaarselt verd andmas. See tagab meile piisava verevaru ning annab meile kõigile turvatunde ja aitab kõige enam nii rahu kui ka kriiside ajal," rääkis ta.

Täisvere loovutuste vaheline minimaalne intervall on meestel 60 päeva ning naistel soovituslikult 90 päeva. Regulaarne vereandmine tagab igal vereloovutusel doonori tervise kontrolli ja tervisenäitajate jälgimise ning laboris tehtavate analüüside tulemuste dünaamilise hindamise. Regulaarsete doonorite tervisenäitajad on pideva kontrolli all, nende loovutatud veri on maksimaalselt ohutu, mis on näiteks eeliseks doonorivere valikul lastele verekomponentide valmistamisel. Samuti on regulaarsed doonorid oodatud afereesiprotseduuridele trombotsüütide ja plasma annetamiseks.

Vereandmine on doonori hindamatu kingitus patsiendile. Iga vereloovutus aitab vähemalt kolme patsienti. Kõige sagedamini vajavad doonorverd vähihaiged, raskete operatsioonide patsiendid, aga ka aneemia, verejooksu, raske trauma ja mitme teise haiguse käes kannatajad ning sünnitajad, kel eluohtlik verejooks.

Eestis on kogu elanikkonnast doonoreid 2,8 protsenti. 2013. aastast on nii doonorite kui ka vereloovutuste arv ning ka haiglate verevajadus tasapisi vähenenud, kuid selleks et meil ka edaspidi õnnestuks kriise ära hoida, vajame pidevalt nii uusi kui ka püsidoonoreid – abivalmis inimesi, kelle jaoks vähemalt paar korda aastas verd loovutada on eluviis.

2017. aastal loovutas 31 734 doonorit 55 057 korral verd. Keskmine vereloovutuste arv ühe doonori kohta oli 1,7 ning see näitaja on viimastel aastatel olnud stabiilne. Esimest korda loovutas 2017. aastal verd 5084 inimest, kes moodustasid 16 protsenti kõikidest veredoonoritest.  Nende loovutuste toel kanti haiglates üle 68 676 doosi verekomponente kokku 14 495 patsiendile.

Regionaalhaigla verekeskuses verd loovutanud doonoritel on olnud võimalus valida sümboolse meene asemel annetuskaart. Kogunenud kaartide abil annab verekeskus mõned korrad aastas magusatest kingitustest koosnevad pakid üle valdade vähekindlustatud peredele. Tänavuse veredoonorluse päeva eel anti Hiiumaa valla 86 vähekindlustatud pere lapsele kingikotid šokolaadide ja kahe purgi meega. Kingipakkidesse panustas 344 doonorit.

Loe ka neid

Tagasi üles