Suurõppus võib olla häiriv

Toomas Herm
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurõppus jõuab kaitseväe keskpolügooni piiridest välja.
Suurõppus jõuab kaitseväe keskpolügooni piiridest välja. Foto: Kasper Mäe

Murelik vanaisa Uudo Tõrma-Vanakülast kurtis, et kaks madallennul hävituslennukit panid lapsed nutma.

Uudo sõnul lendas üks lennuk kolmapäeva õhtul kella poole viie ajal nii madalalt, et oleks äärepealt pärnapuult ladva viinud. “Teine lennuk lendas veel madalamalt,” sõnas Uudo. See lennumasin ohustas kunagise kolhoosi vana heinaküüni katust.

Mehe sõnul oli lennukitega kaasnev müra nii suur, et kartis kurdiks jääda. Nelja aastane lapselaps aga hakkas nutma, kartis õue minna ja ei jäänud õhtul magama. Uudo küsis, et kas sõjalennukid peavad ilmtingimata nii madalalt lendama.

Nooremleitnant Taavi Laasik kaitseväe peastaabi pressijaoskonnast selgitas, et kaitseväe keskpolügooni ja Tõrma alal õppuse Saber Strike raames lendasid USA hävituslennukid F-16. Harjutuse käigus tegid lennukid ka madallende, aga mitte madalamalt kui 152 meetrit.

“Igasuguste harjutuste ja õppuste ajal on kaitseväe soov kohalikku elanikkonda võimalikult vähe häirida, aga sellist lennumarsruuti, mis ühestki asustatud punktist üle ei kulgeks, pole Eesti õhuruumis kahjuks võimalik teha,” sõnas Laasik. Küll püüab kaitsevägi harjutuste ajal lennumarsruute hajutada ehk vältida lennumarsruutide suurt kuhjumist ühe või teise asustatud punkti kohale.

1. jalaväebrigaadi teavitusspetsialist Triinu Küünal rääkis, et kolmapäeval algas suurõppuse Saber Strike Eesti osa kolmas ja viimane etapp, milles treenitakse 1. jalaväebrigaadi üksuste juhte brigaadi tasandi pealetungilahingut harjutades.

“Harjutuse peamisteks eesmärkideks pean maastikutunnetuse saavutamist pealetungiharjutusel, liitlaste õhuvahendite integreerimist meie üksuste tuletoetusega ning pataljonide juhtimispunktide omavahelist koordineerimistegevust,“ ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Veiko-Vello Palm lisades, et hoolimata üksuste puudumisest maastikul, on juhtidel maastikul liikudes samuti palju õppida.

Kahenädalase rahvusvahelise õppuse viimases etapis osalevad 1. jalaväebrigaadi üksuste pataljonide ning kompaniide juhtimispunktid ning mängitakse läbi brigaadi pealetungioperatsiooni Tapa-Rakvere suunal. Tegemist on üksusteta taktikalise õppusega, millel osalevad vaid üksuste staabid. Harjutuse põhifookuses on tegutsemine linna- ning asustatud aladel, selleks et treenida tavapärasest erinevates tingimustes. Juhtimispunkti õppusel osalevad kõik brigaadi allüksused juhtimispunktidega. Lisaks on Scoutspataljoni juhtimisse integreeritud jätkuvalt Soome kaitseväelased ning kaasatud on ka Ameerika Ühendriikide sõdurid. Õhutoetust tagavad harjutusel USA hävituslennukid F-16.

Kuna üksuste juhtimispunktid on liikuvad, siis on sellel nädalal kolmapäevast reedeni Tapa ja Kadrina vallas ning Rakvere linnas näha tavapärasest rohkem kaitseväe sõidukeid ning sõdureid. Samuti on kuulda ja näha Ameerika Ühendriikide hävituslennukeid F-16. Palume elanike mõistvat suhtumist.

Saber Strike on Balti riikides ja Poolas peetav Ameerika Ühendriikide maaväe iga-aastane õppus, õppuse juhtriik on sel aastal Läti. Kokku osaleb õppusel kaitseväelasi 20 NATO liitlas- ja partnerriigist, Eestis harjutab ligi 1500 kaitseväelast Eestist, Ühendkuningriigist, Prantsusmaalt, Taanist, Ameerika Ühendriikidest ja Soomest peamiselt kaitseväe keskpolügoonil, Tapal ja Ämaris. Suurõppus lõppeb 15. juunil.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles