Rakvere linnus muutus sõjatandriks

Laupäeval kõmises Rakvere linnus kahuripaukudest, ragisesid musketid ja kõlisesid mõõgad. Vene väed vallutasid rootslaste kantsi.

Mitu ajalooklubi Eestist ja kaugemalt tulid kokku ja rekonstrueerisid Rakveres põhjasõja-aegse lahingu, mis asjaosaliste sõnul olevat kestnud ligi nädala ja olnud mõlemale poolele kaotusterohke.

Laupäeval saadi sadade silmapaaride ees hakkama umbes poole tunniga. Ning kuigi kummagi poole kahurid andsid turmtuld, ei kippunud keegi langema.

"Mundrid on kallid ja mehed ei taha nende puhastamisele kulutada," teadustas lahingu kommentaator.

Rakvere linnuse direktor Kaidu Tiirik rääkis, et kui mullu novembris kogunes linnuses peetud lahingut kehvast ilmast hoolimata uudistama ligi kolmsada inimest, otsustati ka suvel ilusa ilmaga publikule sõjamäng korraldada, ning sedapuhku oli huvilisi poole tuhande ringis.

Lahingu etendasid ajalooklubid Narvast, Peterburist, Petrozavodskist ja Riiast.

Narvalane Juri rääkis, et taolistel üritustel osalemine on talle mõnus hobi. "Saab sõpradega koos olla, ringi käia, ajaloost huvitavaid fakte teada," kõneles eakas mees ja lisas, et pensionärina hakkaks tal muidu väga igav.

"Mõni käib kalal, mõni korjab märke, mina tegelen sellega," lausus ta.

Juri ütles, et aastas osaletakse kümmekonnal üritusel ˜– kas lüüakse lahingut või käiakse niisama mundris patseerimas. Ning seda nii Eestis kui ka naabrite juures Venemaal, Lätis või Soomes. "Me oleme natuke näitlejad," lausus Juri. "Ja natuke peast soojad."

Tema nimekaimust kolleeg Riiast Juris Kuliks sõnas, et on ajalooliste rekonstruktsioonidega tegelenud 29 aastat.

"Nõukogude ajal juba tekkisid klubid, perestroika ajal omandasid need aga teise tähenduse ja hakati süvenema kaugemasse ajalukku ning siis sattusin ka mina asjaga tegelema," ütles Kuliks.

Riia klubile, millesse Kuliks kuulub, on oluline, et ajalugu rekonstrueeritaks võimalikult täpselt ning see ei piirduks vaid relvade ja mundritega. Nii olidki lätlastel kaasas naised-lapsed, kes samuti ajastutruult riietatud.

Juris Kuliks nentis, et rahva seas on taolised rekonstruktsioonid päris populaarsed ning esinemas käiakse sageli, kuid tegijaid napib. "Selle 29 aastaga on neid, kellega koos alustasin, jäänud järele mõni üksik, meie klubisse on aga lisandunud vaid viis-kuus uut liiget," rääkis ta.

Inimestel on kiire ning hobi on küllalt kulukas. "Aga väga tore," märkis mees.

Kuliksi kaks nooremat kolleegi laususid pea ühest suust, et Eestisse tullakse alati hea meelega, mis sest, et siin bensiin ja õlu väga kallid on ning õlu üldse juua ei kõlba. "Aga teed on teil palju paremad kui Lätis," lisas Kuliks.