Politseibürokraatia jõudis Rakvere kohtumajja

Suurenev bürokraatia politseitöös segab töötajaid ja neil jääb valida, kas tegelda inimestega või tutvuda arvutisse potsatavate juhistega. Foto: Arvet Mägi

Teisipäeval rullus Rakvere kohtumajas lahti politseibürokraatia musternäidis, kui jätkati kriminaalpolitseinik Sirje Eirandile määratud ja halduskohtus vaidlustatud distsiplinaarkaristuse arutelu.

Tänavu veebruaris karistas Ida prefektuuri juht Sirje Eirandit noomitusega selle eest, et ta oli lohakalt suhtunud oma töösse väärteoasjade menetlemisel. Tööülesannete mittenõuetekohane täitmine puudutas nii väärteomenetlusega seotud dokumentatsiooni täitmist kui ka materjalide üle andmist teisele menetlejale.

Kohtusse tunnistajana kutsutud Rakvere konstaablijaoskonna piirkonnavanem Tiit Jõgi rääkis, et eelmise aasta 1. jaanuarist tuli noorsoopolitsei, kus toona Sirje Eirand töötas, tema alluvusse. “Pool aastat kulus distsipliinile, sest noorsoopolitseis oli see varem olematu,” nentis Jõgi kohtus.

Alates eelmise aasta 1. detsembrist läks Sirje Eirand tööle kriminaalpolitseisse. Prefekti käskkirja alusel pidi ta andma oma asjad üle hiljemalt 30. novembriks. Jõgi sõnul andis Eirand talle üle neli väärteoasja. Kokkuleppel Rakvere kriminaaltalituse juhiga jäi üks väärteomenetlus Eirandi kätte, kes pidi selle lõpule viima. “Ta oli sellesse suhtunud väga lohakalt,” põhjendas Jõgi asjaolu, miks ta ühte väärteoasja vastu ei võtnud.

Tänavu aasta alguses väärteoasju uuele töötajale üle andes avastas Jõgi, et Eirandil on veel üks üleandmata väärteomenetlus. Kui lähemal uurimisel tuli välja teinegi “kadunud” väärteomenetlus, andis Jõgi noorsoopolitsei rühmajuhile Aleksei Osokinile korralduse asja uurida.

Osokin tuvastas, et Eirand oli jätnud üle andmata kümme väärteomaterjali. Hiljem selgus, et neid oli siiski kuus, sest osa väärteomenetlusi oli menetlusinfosüsteemi (MIS) kantud topelt. “Kokku kuus väärteoasja, mis ta lihtsalt oskas ära kaotada või mingil põhjusel enda kätte jätta,” sõnas Jõgi.

Eelmise aasta detsembri keskel politseist lahkunud Merje Mitt ütles kohtus tunnistajana esinedes, et töötas noorsoopolitseis viimased kaks-kolm aastat Eirandiga ühes kabinetis. Vajadusel andsid nad väärteomenetlusi teineteisele üle käest kätte. Menetlusinfosüsteemi (MIS) sissekannet sageli ei tehtud, sest see arvutiprogramm oli uus ja ei töötanud hästi. Ka ei olnud keegi õpetanud, kuidas seda programmi kasutada. Samuti ei olnud Miti sõnul keegi talle selgitanud materjalide teisele töötajale üleandmise korda.

Tänavu aasta alguses oli Eirand talle helistanud ja pärinud ühe väärteotoimiku kohta. Mitt vaadanud kodus politseitööaegadest jäänud mappi, mida ta polnud mundrikandjate ridadest lahkumisest saati uurinud, ja leidnudki küsitud väärteotoimiku.

Tiit Jõgi selgitas, et kõik tööga seotud õigusaktid tulevad politseitöötajatele arvutisse programmi Postipoiss vahendusel. Eraldi allkirja vastu peab õigusakte tutvustama vaid neile, kel puudub ligipääs arvutile.

Väärteomaterjalid tuleb teisele töötajale üle anda vahetu ülemuse vahendusel. Samuti saab menetleja teha MISi sissekande üleandmise kohta. Kui seda sissekannet tehtud pole, siis juriidiliselt pole materjal üle antud. Samuti ei saa materjali vastu võtnud inimene sellega töötada, sest MIS ei luba teistel isikutel sissekandeid teha.

Jõgi tunnistas kohtus, et MISis on sissekanne informatiivse iseloomuga. Juriidiline jõud on ikkagi paberkandjal oleval toimikul. Jõgi andmetel läbisid kõik MISiga töötavad inimesed koolituse.

Need väärteoasjad, mis jäid üleandmise käigus “kadunuks”, ületasid menetlustähtaja ja jäid lahendita.

Sirje Eirand tunnistas kohtus, et alles kriminaalpolitseis töötades koges ta tuge MISi täitmisel.

Kohtunik Ülle Polluks soovis tutvuda mitme politseitööd puudutava õigusaktiga. Näiteks dokumentide liikumise korda sätestavate õigusaktidega, samuti nende dokumentidega, mis kinnitavad töötajate koolitust. Lahtiseks jäi, mis kuupäeva puudutab prefekti käskkiri, millega karistati Sirje Eirandit. Polluks selgitas, et kui see kuupäev puudutab eelmise aasta 30. novembrit, siis on veebruaris tehtud käskkiri õigustühine.

Euroopa halduskohtu traditsioone silmas pidades pakkus kohtunik Ülle Polluks istungi ajal mitmel korral osapooltele kompromissivõimalust. Lepiti kokku, et kompromissi võimalikkusest teatavad osapooled hiljemalt 13. juuniks. Kui kokkuleppele ei jõuta, siis esitatakse kohtule vajalikud dokumendid ja protsess jätkub.