Käsmu meremuuseum ei saanud luba ajaloolise paadikuuri ehitamiseks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Paadikuuri nähti ette meremuuseumi taga merepiiril.
Paadikuuri nähti ette meremuuseumi taga merepiiril. Foto: MEELIS MEILBAUM/VIRUMAA TEATAJA

Muinsuskaitseamet ei rahuldanud SA Käsmu Meremuuseumi soovi koostöös Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitööosakonna ehituseriala diplomandi Joonatan Lepikuga ehitada ajaloolise paadikuuri Merekooli 1 kinnistu põhjapiirile.

Käsmust pärit noormehe diplomitöö ehk paadikuuri ehituse esialgse eskiisjoonise ja spetsifikatsiooni esitas Käsmu meremuuseum märtsis kultuuriministeeriumile kooskõlastamiseks. Ühtlasi tõi muuseum esile, et muuseumi arengukava on käsitlenud ajaloolise paadikuuri teemat, et eksponeerida kogus olevaid ajaloolisi puupaate iseloomulikus keskkonnas.

Muuseumi kinnitusel on neil mitu ajaloolist paati. Vana ajalooline tõrvatud kaluripaat on kuus meetrit pikk, kaks meetrit lai, konserveeritud, heas säilivuses ning vajab ekspositsioonipinda paadikuuris. Haabjas pikkusega 6,4 meetrit on ehitatud Lääne-Eestis 20. sajandi alguses ning ostetud 2011. aastal Saaremaalt ja senini eksponeeritud muusumimajas kunstitoas. Haabjas, mille ehitasid Priit-Kalev Parts ja Kaur Mäe Käsmus 1996. aastal, vajab samuti ekspositsioonipinda paadikuuris.

Harry Sanströmi 1996. aastal Kasispeal ehitatud ajaloolist tüüpi kaluri sõude- ja purjepaatpaat HSA-305 kuulub Käsmu meremuuseumile 2009. aastast ja selle restaureeris 2013. aastal meister Aarne Viljasaart. Purjepaat on viis meetrit pikk, 1,8 meetrit lai, süvisega 1,3 meetrit ning kandejõuks on 1000 kilogrammi. Paat on küll merekõlblik, kuid rariteetsuse tõttu on seda mõistlik septembrist maini eksponeerida paadikuuris.

Käsmu piirivalvekordon on Käsmu miljööväärtusliku rannaküla oluline ühiskondlik ja pidevalt kasutuses olnud hoone, mis esindab 19. sajandi teisele poolele iseloomulikke ehitustraditsioone. Rannaala, kuhu tahetakse taastada lautreid ja paadikuure, on kujunenud avalikuks supelrannaks, mida aktiivselt kasutavad nii külarahvas kui ka turistid. Kunagised lautrid on jää lõhkunud. Mälestise vaadeldavus on oluline hüve ja avalik huvi. Kaalukaks võib pidada ka turismi edendamisel pärandi tutvustamise eesmärki, kuid juhul, kui üht huvi realiseeritakse teise seejuures olulise avaliku huvi arvelt, tekib kohustus nende huvide vahel kaaluda ja seejuures ka seda, kuivõrd põhjendatud ja vältimatu on paadikuuri püstitamine soovitud asukohta.

Kohustusest säilitada kultuuriväärtuslike struktuurielementide ruumiline kontekst tuleb aru saada kui kohustusest säilitada ajalooline autentsus ning kavandatav oleks mälestisele avanevate vaadete arvel pigem väärtuslikke sisevaateid rikkuvaks elemendiks.

31. mail aset leidnud kohtumisel taotluse esitajaga selgus, et Viljandi kultuuriakadeemia tudengi lõputööna valmiv ajalooline paadikuur on võimalik püstitada taotluses märgitust väiksemas mahus ning madalamana ka Merekooli 1 kinnistul olemasolevate puitkuuride vahel olevale vabale alale, mis ei jää eritingimustega määratud vaatesektoritesse ega segaks vaateid mälestisele.

Taotluses soovitud paadikuuri on seega võimalik püstitada kinnistu piires mujale ning ka sel juhul on huvitatud isikul võimalik püstitada kavandatud paadikuur ning turismi elavdamiseks samal viisil eksponeerida paate nende iseloomulikus keskkonnas.

Muinsuskaitseamet otsustas tuginedes muinsuskaitseseadusele ja kultuuriministri 2011. aasta määrusele paadikuuri ehitamist Käsmu küla Merekooli 1 kinnistu põhjapiirile mitte lubada.

Märksõnad

Tagasi üles