Keskkonnaamet: jaanilõkkes põleta vaid töötlemata puitu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Mürgist suitsu levitav prügilõke (esiplaanil) ning keskkonnasõbralik puidust ja okstest tehtud lõke (tagaplaanil).
Mürgist suitsu levitav prügilõke (esiplaanil) ning keskkonnasõbralik puidust ja okstest tehtud lõke (tagaplaanil). Foto: Keskkonnaamet

Traditsioonilist jaanilõket tehes tuleks lisaks tuleohutusele pöörata tähelepanu selle keskkonna- ja terviseohutusele.

Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et pika kuivaperioodi tõttu valitseb Eestis suur tuleoht ning seetõttu tuleb tänavu olla jaanilõkete tegemisel tavapärasemast ettevaatlikum. Lisaks tuleohutusnõuete täitmisele tuleb järgida ka seda, et lõke oleks ohutu keskkonnale ja tervisele.

Lõkkes tohib põletada vaid töötlemata puitu, oksi, kiletamata pappi ja paberit. Jäätmeid, eriti ohtlikke plaste ja rehve, ei tohi lõkkes põletada, sest nende põlemisel eraldub mürgiseid saasteaineid. "Jäätmete põletamise kahjulikest mõjudest inimese tervisele ja keskkonnale on juba aastaid räägitud, kuid kahjuks kiputakse endiselt lõkkes põletama ka jäätmeid. Eriti ohtlik on plasti põletamine, mille puhul tekib hulganisti inimese tervist kahjustavaid aineid. Nende hulgas on nii vähki tekitavaid kui ka hormoon- ja hingamissüsteemi kahjustavaid aineid," selgitas keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja Reet Siilaberg.

Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel korraldati jaanilõkke tegemise demonstratsioon, kus süüdati kaks teineteisest erinevat lõket. Ühes neist põletati üksnes töötlemata puitu, oksi ja heina, teises aga leidus rohkesti jäätmeid, näiteks euroaluseid, ehitusjäätmeid, töödeldud puitu, plasti ja vanarehve. Videost ja piltidelt on näha, et jäätmeid sisaldav lõke tekitab tunduvalt rohkem mürgist suitsu, lisaks oli selle läheduses tunda ebameeldivat lõhna.

Prügi põletamisel välisõhku paiskuvad mürgised saasteained, näiteks dioksiin ja furaanid, on silmale nähtamatud ja nende tervisemõju ei avaldu kohe, kuid sisse hingates liiguvad need inimese organismi ning võivad põhjustada raskeid terviseprobleeme, näiteks vähktõbe, väärarenguid ja arengupeetust. Jäätmete põletamisel tekkivad saasteained ei mõjuta mitte ainult prügi põletajat, vaid kõiki, kes võivad saasteainetega kokku puutuda nii lõkke lähiümbruses kui ka saastunud aiasaadusi tarvitades. Lisaks sadestuvad põletamisel tekkinud toksilised ained maapinnale, kandudes sealt edasi põhjavette ja toidulauale, ohustades seeläbi kõiki elusolendeid.

Jäätmete põletamisel on ülipeente osakeste kontsentratsioon palju kõrgem kui puhta puidu põletamisel, seega on nii inimese tervise kui ka looduse huvides kõige õigem viis jäätmetest vabanemiseks nende liigiti kogumine ning vastavate konteinerite ja jäätmejaamade kasutamine.

Metsas, sealhulgas ettevalmistatud lõkkekohtades, on lõkke tegemine, grillimine ja suitsetamine keelatud. Lõket tohib teha koduaias ja rannas, täpsem info päästeameti kodulehel.

Tagasi üles