Kui Amblas toimunud rahvakoosolek, kus arutati Ambla kandi elanike soovi üle liituda Tapa vallaga, hakkas lõpule jõudma, tekkis tagumistes ridades Järva vallavolikogu liikmete Külvar Mandi ja Ahti Karoni vahel arutelu, et Järva ja Tapa vald võiks ühineda ning sellest võidaks mitte ainult piirkond, vaid ka Järva maakond tervikuna.
Järva vallavanem Rait Pihelgas märkis, et ühinemisläbirääkimiste alustamine kuulub volikogu pädevusse ning vallavanemana kujundab ta oma seisukoha koos valitsuse liikmetega, kui vallavalitsusele esitatakse eelnõu haldusüksuse piiride muutmiseks.
"Kuid minu kui Järva vallavanema eesmärk on üles ehitada Järva vald kui võrgustikupõhine omavalitsusüksus ning tagada kõikidele vallaelanikele kodulähedane vajaduspõhine teenuste osutamine," selgitas Pihelgas.
Järva vallavolikogu esimees Jüri Ellram lausus, et esmaspäeva õhtul välja käidud idee on veel väga värske, kuid sel on oma iva sees. "Järvamaast kui tervikust lähtudes on mõttel kindlasti jumet," märkis ta. Ühendvald hõlmaks 1704 ruutkilomeetrit ning selles oleks praeguse seisuga 20 361 elanikku.
Maakonnapõhises Saaremaa vallas on elanikke ligi 32 000 ja pindala on vallal 2705 ruutkilomeetrit. Samas on Järva vald oma 1223 ruutkilomeetriga juba praegu suurem Hiiumaast, Türi valla pindala on 1008 ruutkilomeetrit. Tapa valla pindala on võrreldav Paide linnaga, olles vastavalt 481 ja 442 ruutkilomeetrit.
Tapa vallavanem Alari Kirt lisas, et enam kui 20 000 elanikuga ühendvald poleks Eesti kontekstis midagi erilist ja ka Järva ja Tapa valla liitumist peab ta kaugemas tulevikus võimalikuks, kuigi lähiaastail siiski ebatõenäoliseks. Initsiatiivi ühinemise osas peaks tema hinnangul näitama üles Järva vald.
Jüri Ellram ei usu, et Järva ja Tapa valla ühinemine võiks tõsiselt päevakorda tulla enne, kui seoses järgmiste valimistega. "Vaatame, kui efektiivselt suudame praeguses vallas teenused käivitada, sest eks neid tagasilööke tuleb kindlasti," sõnas ta.