Eesti Metsa Abiks vastustab tselluloositehase rajamise kõikjal Eestis

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Estonian Cell.

FOTO: Marianne Loorents

Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) tunnustab valitsuse otsust Est-Fori tselluloositehase eriplaneeringu lõpetamise kohta ning rõhutab, et ühendus on tehase rajamise vastu mis tahes Eestimaa piirkonnas.

Kodanikuühendus avaldab lootust, et edaspidi rakendatakse riigi eriplaneeringu menetlust sihtotstarbepäraselt, mitte kohalike kogukondade hääle tasalülitamiseks eraettevõtluse mugavuse huvides. Kuna on kõlanud hääli, mis soovitavad tehast kusagile mujale teha, näiteks tööstusest juba niigi laastatud Ida-Virumaale, soovib ühendus selgelt välja öelda, et EMA on tselluloositehase rajamise vastu mis tahes Eestimaa piirkonnas, kuna küsimus pole mitte asukohas, vaid tehase mõjus meie metsale ja veele,sest ühenduse hinnangul teeb sedavõrd mastaapse puidutööstuse rajamine, nagu Emajõe äärde kavandati, säästva metsanduse arendamise Eestis võimatuks.

Seda kinnitab hästi ka Est-Fori tehase ühe eestvedaja Margus Kohava viimane projekt, nimelt Estonian Celli rajatud Kunda tselluloositehas. Ehkki kõnealune tehas vajab pea seitse korda vähem puitu, täpsemalt haavapuitu, on Eesti vanade haavikute elustik peale kõnealuse tehase rajamist tõsise löögi alla sattunud. Haavikud on järjepanu haavapuitmassitehasesse veetud ning haavikute elustiku kaitset pole riik õigel ajal kohaldanud, kusjuures üks elutegevuseks vanu haavikuid vajavatest liikidest on lendorav, kellele ennustatakse juba lähiaastatel täielikku kadumist meie territooriumilt. Väärib meenutamist, et kuigi ka Kunda tehas pidi tulema moodsaim ja kõrgtehnoloogilisim, tuvastasid EMA aktivistid möödunud aastal tehasest tõsise lekke ning hilisemal uurimisel selgus, et väljalasketoru oli vähemalt kümnest kohast katki.

Kodanikuühendus soovib rõhutada, et EMA pole põhimõtteliselt puidutööstuse vastu, aga riigile kui tervikule pikaajalise olulise mõjuga projektidesse tuleb kaasata lai ring petsialiste juba nende projektide algfaasis, ning nende teadmisi tuleb võtta reaalselt arvesse, eristades sel kombel mõeldavad arendused mõeldamatutest. Praegu käimasoleva metsanduse arengukava 2030 koostamise käigus peab ühiskond metsanduse tuleviku osas kokkuleppe saavutama ning alles seejäral saab edasi mõelda, millisel kujul puidutööstus Eestis areneda võiks. Kuna kodanikuühenduse selgeks seisukohaks on, et raiemahud peavad vähenema, tuleb kõne alla eelkõige jätkusuutmatu puidutööstuse sulgemine eelkõige olemasolevate pelleti- või tselluloosivabrikute näol ning nende asendamisega näiteks püsimetsandusest saadava, kvaliteetpuidul baseeruva ja 21. sajandile kohase tööstuse arendamisega, mis tegeleks väärtuslike, süsinikku pikaks ajaks salvestavate kvaliteettoodete valmistamisega.

Tagasi üles