Galerii: Maakaitsepäev Kadrinas oli austusest ja pidulikkusest kantud

Eesti 100. sünnipäeva aastal toimus võidupüha ja maakaitsepäeva maakondlik isamaaline tähistamine Kadrinas.

Mehised hääled laulsid Kadrina kalmistul vabadussõja mälestusmärgi jalamil Eesti ja vaprate vabadussõjas võidelnud meeste auks.

Kadrina vallavolikogu esimees Madis Viise ütles, et tänane päev on mälestamise, aga ka tulevikku vaatamise päev. „Meie riigi kaitse algab kodudest. Ma tunnen kindlust, vaadates neid kaitseliitlasi, kes on meie ees,“ lausus Viise.

Vabadussõjas osalenud meestele andsid igavest au ja asetasid pärjad erinevad organisatsioonid Kaitseliidust kohalike omavalitsusteni.

Juba 90.-ndatest aastatest Kaitseliitu kuulunud Ants Gruno on kohalik maa sool, kes on noori lasketiirus relva käsitsema õpetanud. Gruno rääkis, et ta ise astus tollal Kaitseliitu, sest aeg oli õige. „Aeg oli ärev ja oli võitlusvaimu. Praegu tahaks loota, et aeg on rahulik, aga valvel peab olema,“ ütles Gruno, kelle sõnul on uusi poisse, kel isamaaline mõtlemine ja tahe, peale kasvamas.

Seda võis märgata ka maakaitsepäeva näitusel, kus kohalikud kaitseorganisatsioonid ja liitlasväed näitasid ja lasid proovida oma tehnikat. Siinsamas oli välja pandud ka kohalike vabatahtlike päästekomando tuletõrjeauto. 18 aastat vabatahtlik pritsumees olnud Lembit Liiv nentis, et inimesi ikka huvitab, mis on saanud ja milline on masin, millest osa on pärit nende rahakotist. „Nüüd on hea näidata, mis on selle raha eest saadud.“

Priitahtlik pritsumees ei saa endale peomeeleolu lubada, nagu juba tavapäraseks on saanud, ta on hommikuni valves. Vabatahtlik nentis, et eks jaanipäeval mõtleb ta ikka lõketele ja ohutusele. „Oleme alati valmis,“ oli Liivi sõnum kõikidele jaanilistele.

Sama meelt on ka maakaitsepäevalistele suppi keetnud Naiskodukaitse Viru ringkonnas 22 aastat välikokana abiks käinud Vaike. Kolm tundi suppi seganud proua pole üldse väsinud, mis seal rasket, seljankapõhi tuli aga potti panna ja lisada maitseaineid. „Alati jagatakse kiidusõnu, supp on meeldinud,“ nentis Vaike. Tema sõnutsi võiks ta võidupüha puhul välitingimustes praadida ka suurepäraseid pannkooke ja maitsvaid kotlette.  

Televiisorist paraadi jälginud Peep ja Anu sõid suppi ja kiitsid selle suurepäraseks. Nad jälgisid telerist Tallinnas toimunud paraadi ja otsustasid möödasõidul meeleolu laadimiseks teha peatuse. Nad ei pidanud pettuma, ka kohalik võidupüha paraad oli ülev – mõeldi langenutele, oma riigi hoidmisele ja turvalisusele. Otse Tallinnast Vabaduse väljakul toimunud paraadilt president Kersti Kaljulaidilt saadud võidutule tõi tänavu Lääne-Virumaale perekond, kuhu kuuluvad isa Urmas-Vootele Rosenberg, tütar Birgit-Gertrut Rosenberg, poeg Gardo-Ranno Rosenberg ja nende tädi Ursula Aal. Perekonna kõik liikmed olid seda meelt, et tegemist on elu sündmusega. Ometi nentis pereema, et tema kurb ei olnud, et tuld ei saanud tuua. Asi oli nimelt selles, et ta on seda korra juba teinud. „Süda oli rahulik, et keegi meie suguvõsast ikka läheb,“ nentis proua Rosenberg.

Võidutuld jagati kõikide omavalitsuste esindajatele, et tõrvikud jõuaks veel õhtuks jaanilõkkeid süütama. 

Võidupüha on Eesti riigipüha, mida peetakse 23. juunil alates aastast 1934. Sellega tähistatakse Eesti võitu Võnnu lahingus Landeswehri üle 23. juunil 1919.

Tagasi üles