Plaanilise proovivõtmise käigus tuvastas veterinaar- ja toiduamet (VTA) Aravuse külas asuvas kalakasvanduses kalade vereloomeorganite infektsioosse nekroosi tekitaja. Nimetatud haigus ei kujuta ohtu inimese tervisele, kuid selle levik toob kaasa majandusliku kahju kalakasvatajatele.
VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul kehtestas VTA haiguse leviku tõkestamiseks Aravuse kalakasvatusele kuni epidemioloogilise uuringu tulemuste selgumiseni esialgsed piirangud.
"Aravuse kalakasvatuses tuleb jälgida bioohutusmeetmeid ning on keelatud vesiviljelusloomade väljaviimine kasvandusest. Uuringu tulemustest lähtuvalt selgub, kas on vaja täiendavaid kitsendusi ning abinõusid," kinnitas Olev Kalda.
Kalade vereloomeorganite infektsioosne nekroos (inglise keeles infectious haematopoietic necrosis, edaspidi IHN) on vikerforellil ning teistel lõhelistel esinev ja enamasti noori lõhelisi kahjustav viirushaigus. Vanemad kalad surevad harva, kuid viirus nakatab igas vanuses kalu ning need jäävad viiruse kandjateks. IHN-i on diagnoositud laialt kogu maailmas, sealhulgas Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Kaug-Idas, Venemaal Karjalas ja meie naabrite juures Soomes.
IHN-i tõrjumiseks on oluline tagada, et viirus ei pääseks kasvandustesse kalade, marja, vee ega hooldusvahenditega. Haigest kalast viirust hävitada ei saa. Haigusest vabanemiseks tuleb kogu kasvanduse kalad hukata ja uutega asendada. Selleks surmatakse kalad (võib suunata inimtoiduks) ja kalakasvanduses tehakse basseinide pesu ning desinfektsioon. Mõneks ajaks jäetakse kalakasvandus tühjana seisma.
Taudistunud kalu on lubatud tappa inimtoiduks tingimusel, et neil puuduvad taudile viitavad kliinilised tunnused ja patoloogilised muutused.
Veterinaar- ja toiduamet seisab tarbimisväärse toidu ja tervete loomade eest Eestis. Selleks teeb amet järjepidevat kontrolli nõuete täitmise üle kogu toidukäitlemise ahela ulatuses: loomakasvatusest, toidu tootmisest ja töötlemisest kuni toidu tarbijani jõudmiseni.