Alles mullu märtsis ehitas riigile kuuluv AS Eesti Vanglatööstus Tabasallu omale laenuraha eest uue hoone, kuid riik kaalub juba firma üle poole miljoni euro maksnud uutest ruumidest Jõhvi kolimist.
AS Eesti Vanglatööstus võib kolida Jõhvi
Eelmise aasta 24. märtsil lõikas justiitsminister Urmas Reinsalu Tabasalus pidulikult linti. Avati riigile kuuluva AS-i Eesti Vanglatööstus uus hoone, mis läks koos maa ostmisega maksma 700 000 eurot. 2001. aastal asutatud firma sai esimest korda oma hoone, ehitamiseks võeti laenu. Uues majas asuvad ettevõtte kontor ja keskladu, kuhu tuuakse kokku vanglates kinnipeetavate toodetu enne edasimüüjatele ja klientidele toimetamist. Tabasalus töötab üheksa inimest, ülejäänud vanglatööstuse palgalised juhendavad Tartu, Viru ja Tallinna vanglas kinnipeetavaid kohapeal.
Justiitsministeerium kaalub aga juba vanglatööstuse napilt aasta vanast hoonest väljakolimist, et viia sealsed töökohad hoopis Jõhvi, kus tegutseb ministeeriumi vanglate osakond. Jaanipäeva eel sai ministeerium kätte kolimise põhjendatuse analüüsi, kuid selle tulemusi vanglate valdkonna asekantsler Priit Kama veel ei avalikusta, kuna praegu töötatakse seda läbi. Otsus, kas kolida, langetatakse sügiseks, mil kuulutatakse välja uus juhatuse konkurss, kirjutab Postimees.
Kui vanglatööstuse praegused töötajad paari kuu eest kolimisideest kuulsid, ei rõõmustanud firma juhi Voldemar Nellise sõnul uudisest teada saades keegi ning hakati töökuulutusi vaatama. Kama sõnul asuti vanglate osakonnas kolimist vaagima juba eelmise aasta lõpus. Kama ütles, et kui riik tahab Ida-Virumaale töökohti viia, et piirkonda ülejäänud Eestiga paremini integreerida, tuleb variante kaaluda. Küsimus on selles, millised ideed on paremad. Ta märkis, et vanglatööstusel on erinevalt mõnest teisest valdkonnast võimalik seal töötajaid leida, pidades silmas kogemust tööstusettevõtetega. Lisaks juhitakse vanglaid juba niigi Ida-Virumaalt.
Tabasalus kolimise korral tühjaks jääva uue hoonega riigil praegu ühtegi plaani pole, kuid vajaduse korral saaks Kama sõnul selle abil vanglatööstuse tegevust edaspidi finantseerida. Samuti pole ettevõttele välja vaadatud võimalikku asukohta Jõhvis ega hinnatud kolimiskulusid. Seda kõike hakatakse lähiajal tegema.
Vanglatööstust 2003. aastast juhtinud Nellise sõnul pole firma kolimine Jõhvi kindlasti majanduslikult mõistlik ja riik omanikuna peaks seda silmas pidama. Regionaalpoliitikast rääkimine pole Nellise jaoks tõsiselt võetav, sest Jõhvi viidaks koos juhiga üheksa töökohta, millest kuus tegelevad müügi või müügilogistikaga. Kaks kolmandikku vanglatööstuse toodangust müüakse aga Tallinnas. Tema sõnul ei asenda veebi või telefoni vahendusel müümine otsesuhtlust. Kama ei nõustunud Nellise väitega, et enamik keskkontorist tegeleb müügitööga, öeldes, et tegeletakse ka tootmise korraldamise ja finantsasjadega.
Riigihalduse ministri Janek Mäggi sõnul on vanglatööstuse Jõhvi kolimine justiitsministeeriumi enda plaan. "Peame otsima töökohti, mida paigutada Eesti eri kohtadesse. Eesmärk pole mitte paigutada ümber inimesi, vaid töökohti," ütles ta. Nende tellitud analüüsi polevat Mäggi näinud.