Rakvere linn sai Targa Maja asjus hagihoiatuse

Rakvere Targas Majas asub Rakvere linnavalitsus. Foto: Meelis Meilbaum

Käesoleva aasta aprillis kuulutati välja ettevõtluse arendamise sihtasutuselt (EAS) 3,3 miljonit eurot toetust saanud Rakvere Targa Maja ehk sihtasutuse Virumaa Kompetentsikeskus pankrot. EAS-i ja kompetentsikeskuse pankrotihaldurit esindava vandeadvokaadi Terje Eipre hinnangul oli pankrot ettekavatsetud ja täitis oma osa Rakvere linnavalitsuse skeemist endale toetusrahaga uus ja väga kallis hoone ehitada.

Vandeadvokaat Terje Eipre esitas Rakvere linnavalitsusele hagihoiatuse, sest linnavalitsus sõlmis kompetentsikeskusega Eipre hinnangul viimasele majanduslikult äärmiselt kahjuliku tehingu. Tehing nägi ette, et kompetentsikeskus restaureerib EAS-ilt saadud 3,3 miljoni euro eest Rakvere linnale kuuluva pangahoone ja ehitab pangahoonele juurde ka niinimetatud Targa Maja.

Kompetentsikeskus, mis sai EAS-ilt äriprojekti toetuse ja pidi hoones tegutsema asuma, ei alustanud sisuliselt oma tegevust kunagi ega kasutanud hooneid. Praegu kasutab pangahoonet ja selle juurdeehitist ainuisikuliselt Rakvere linnavalitsus ning kompetentsikeskus on püsivalt maksejõuetu.

Rakvere linnaga sõlmitud tehingu tulemusena on võlgnik võimetu ka Tarka Maja võõrandama, et seeläbi võlausaldajate nõudeid rahuldada. Probleem on selles, et maja kahel korrusel asub Rakvere linnavalitsus ning linnavalitsusel on õigus kasutada ruume tasuta aastani 2025. Lisaks on linna maale ehitatud Targale Majale hoonestusõigus seatud ainult 2025. aastani, mis tähendab, et pärast seda kuulubki hoone linnale.

Hagihoiatuse eesmärk on leida ülalkirjeldatud konfliktile kõiki osapooli rahuldav kohtuväline lahendus. Selleks tegi kompetentsikeskuse pankrotihaldur Rakvere linnale ettepaneku asuda pankrotihalduri ja toimkonnaga läbirääkimistesse kohtuvälise kompromissi sõlmimiseks. Kui läbirääkimised ei õnnestu, tuleb esitada hagi kohtusse.

Rakvere linnapea Marko Torm rääkis, et hagihoiatust on veel vara kommenteerida. "Dokument on pikk, tutvun sellega ja järgmisel nädalal saab kommenteerida, millega tegemist," ütles Torm.

Tormi sõnul koguneb Rakvere linna juhtkond tuleval nädalal hagi arutama ja konsulteerib ka oma juriidilise nõustajaga ning kujundab välja seisukoha kuidas edasi toimida.

Rakvere volikogu esimees Mihkel Juhkami ütles, et Targas Maja asjus on kohtus menetlemisel viis hagi korraga. "Meil on 3,3- miljoniline nõue EAS-ile, mida EAS üritas vaidlustada, aga kaotas meile. Nad kaebasid selle otsuse edasi. Meil on praegu kaks positiivset kohtuotsust," sõnas Juhkami. Ta lisas, et keegi ei nõua linnalt mingit raha, sest alust pole. "Niikaua kui see nõue meile kulusid ei tekita, on kõik hästi," lisas Juhkami.

Viru maakohus kuulutas möödunud aasta alguses välja Rakvere Tarka Maja haldava sihtasutuse Virumaa Kompetentsikeskus pankroti. Pankrotihalduriks nimetas kohus Martin Krupi.

Pankrotiavalduse esitas SA Virumaa Kompetentsikeskus kohtule 16. veebruaril. Pankrotiistungil palus võlgniku esindaja, juhatuse liige Rasmus Lindmaa sihtasutuse pankrot välja kuulutada, kuna olemasolevate võlgadega on sihtasutuse maksejõuetus juba välja kujunenud. Võlgu oli kompetentsikeskus nii linnale, riigile kui ka SEB pangale.

EAS on esitanud Rakvere Targa Maja arendaja, sihtasutuse Virumaa Kompetentsikeskus vastu 2,6 miljoni euro suuruse tagasinõude, viidates kestlikkuse nõuetele – kompetentsikeskus tegutses viie aasta asemel vaid ühe aasta. Kokku toetas EAS kompetentsikeskust 3,3 miljoni euroga, mille eest ehitati Rakverre büroohoone.

EAS teatas mullu septembris, et kahtlustab sihtasutust Virumaa Kompetentsikeskus enam kui 297 000 euro suuruse pettuse läbi viimises ja on alustanud selles osas toetuse tagasinõudmist, misjärel algatas prokuratuur asja uurimiseks ka kriminaalmenetluse.

EAS-i siseauditi üksus kontrollis Rakvere Targa Maja kompetentsikeskust tulemusauditi raames, millega kontrolliti kompetentsikeskuse 2010.–2015. aastal EAS-i rahastatud projekte. Toetuse saaja oli SA Virumaa Kompetentsikeskus, mis on kolme projekti raames saanud toetust kokku 3,4 miljonit eurot. Auditi käigus tehti 11 olulise finantsmõjuga tähelepanekut, tuvastades mitteabikõlblike toetuste summa – 297 532 eurot, teatas EAS toona.