Eestis on tuhandeid inimesi, kelle elukvaliteet sõltub abivahenditest. Esimest korda viis suurim abivahendikeskus Invaru läbi uuringu abivajajate ja nende lähedaste seas. Inimesed on rahul valdkonna toimimisega, kuid palju on ka kitsaskohti.
Abivahendite vallas on kitsaskohti
3. juuli 2018, 16:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Invaru abivahendikeskuse Rakvere esinduses käib iga kuu üle 600 abivajaja, kelle tagasiside abivahendite valdkonna toimimisele on väärtuslik.
Invaru juhi Enn Leinuste sõnul otsustati teha uuring, et leida võimalusi abivahenditeenuse kvaliteedi tõstmiseks ja avastada kitsaskohti, mille kallal veel tööd teha. “Kui lähtume sellest, et 72 protsenti uuringule vastanutest käib abivahendikeskuses iga kuu, siis peame panustama pidevalt selleks, et igapäevaselt abivahenditest sõltuvate inimeste elu muutuks lihtsamaks ja mugavamaks,” ütles Leinuste.
Uuringu tulemusest selgus, et inimesed soovivad rohkem teada riiklike soodustuste võimaluste kohta, Rakvere esinduse klientidest ei ole soodustingimustega hästi kursis 58 protsenti vastanuist.
“Info kättesaadavamaks tegemine on väljakutse nii abivahendikeskustele kui ka kõigile teistele osapooltele, kes abivajajatega tegelevad. Peame kõik rohkem pingutama, et info oleks kättesaadavam eri kanalites, samuti tuleb inimesi julgustada infot küsima,” märkis Leinuste.
62 protsenti uuringus osalejatest eelistab abivahendite kohta info saamiseks just esindusi, nad ei otsi infot telefoni või e-kanalite kaudu. Sellist tulemust toetab ka Invaru varasem statistika, mille kohaselt moodustavad kaks kolmandikku ettevõttesse pöördujatest just eakad abivajajad, kes ei kasuta arvutit ning eelistavad suhelda teenindajaga kohapeal.
Uuringus osalenud abivajajad ei olnud rahul olukorraga, kus soodustuse kasutamiseks on vaja tulla esindusse nii paljude erinevate dokumentidega. Leinuste kinnitusel töötab sotsiaalkindlustusamet selle nimel, et e-lahendused jõuaksid kiirelt ka abivahendite kasutajateni ja väheneks vajadus erinevaid tõendeid endaga kaasas kanda. “Nii mahuka süsteemi väljatöötamine on aga aeganõudev ja vastutusrikas protsess,” ütles Leinuste.
Uuringust selgus, et kõige sagedamini pöörduvad inimesed abivahendikeskusesse just mähkmete, seejärel liikumisvahendite ning siis tualeti- või vanniabivahendite järele. Kuna praegu saab riiklike soodustingimuste abil soetada ühekordseid abivahendeid nagu mähkmed, linad, kateetrid ja nahahooldusvahendid vaid üheks kuuks, peavad väga paljud abivajajad või nende lähedased käima esinduses iga kuu.
Inimesed on uuringu kohaselt hästi kursis abivahendite üürimise võimalusega. 88 protsenti vastajatest teadis, et alati ei olegi tarvis abivahendeid kasutamiseks välja osta, vaid neid saab ka üürida. Leinuste kinnitusel ei tea aga paljud seda, et riikliku soodustusega abivahendi üürimiseks tuleb samuti kaasa võtta soodustust tõendavad dokumendid.
Esmakordselt Eesti suurima abivahendikeskuse Invaru poolt korraldatud uuringus osales kokku ligi 400 abivajajat, kes käivad abivahendikeskuse esinduses kaheksas linnas.
Invaru abivahendikeskus on liikumiserivajadustega inimeste abivahenditele spetsialiseerunud valdkonna suurim ekspert Eestis. Üle Eesti kaheksas linnas asuvates teeninduspunktides käib igal kuul enam kui 10 000 abivajajat. Käesoleval aastal tähistab pereettevõte Invaru 25 aasta juubelit.