Idapiiri ehitus ja hooldus lähevad kokku maksma 320 miljonit eurot

Anu Viita-Neuhaus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti idapiir. 
Eesti idapiir. Foto: Arved Breidaks

Siseministeeriumi andmetel kujuneb Eesti ja Venemaa vahelise riigipiiri taristu ja tehnilise seire süsteemi ehitamise maksumuseks 11 aasta jooksul orienteeruvalt 250,3 miljonit eurot, millele lisanduvad hooldus- ja ülalpidamiskulud aastani 2026 – täiendavalt 70 miljonit eurot.

Idapiiri valmisehitamiseks ja hooldus- ning ülalpidamiskuludeks on praegu katteallikaid kokku 96,8 miljonit eurot. Hinnangute kohaselt on vajadus 320,3 miljonit eurot, mistõttu tuleb siseministeeriumi valitsemisalale planeerida rahandusministeeriumi sihtotstarbelisse reservi lisaraha 223,5 miljonit euro ulatuses, selgub siseministeeriumi arvutustest.

Idapiiri ehitamiseks on kokku juba kasutatud ja edaspidiseks planeeritud katteallikad 71 miljonit eurot, mistõttu vajab siseministeerium täiendavalt 179,3 miljonit eurot. Piiri hooldus- ja ülalpidamiskulude prognoositav vajadus kuni 2026. aastani on 70 miljonit eurot, mis ületab varasemat hinnangut 15,2 miljoni euroga. Aastast 2027 on prognoositavad aastased ülalpidamiskulud 15–16 miljonit eurot, rahandusministeeriumi sihtotstarbelisse reservi on kuni 2026. aastani planeeritud kuludeks 25,8 miljonit eurot ehk lisaks on reservi vaja 44,2 miljonit eurot.

Ekspertide hinnangul kujuneb idapiiri maksumuseks 2017. aasta hindadega 188–194 miljonit eurot, mis jääb samasse suurusjärku tänavu veebruaris avaldatud prognoosiga. Kuid ehitushindade kasv ja plaanitust viis aastat kauem kestev ehitusperiood võivad tõsta piiri rajamise maksumust veel umbes 62 miljoni euro võrra. Samuti tuleb arvesse võtta, et piiritaristu valmisehitamise lõplik maksumus kujuneb ehitushangete tulemusena.

Siseministeerium küsis Riigi Kinnisvara AS-ilt (RKAS) mahu- ja kuluhinnangut piiritaristu ehitamise projektile. RKAS-i riigihangete põhjal arvutatav ehitushinnaindeks näitab viimase viie aasta jooksul ehitushindade kasvu keskmiselt seitse protsenti aastas. Samas on riigipiiri ehitusmaksumuse kallinemine RKAS-i hinnangul mõnevõrra aeglasem kui hoonete puhul, kuna tegemist on rajatistega ning valdava osa ehitusmaksumusest moodustavad mehhanismide ja täitematerjalide maksumused, mille hinnad ei kasva tõenäoliselt ehitiste hinnaga võrreldes sama kiiresti.

RKAS-i hinnangul kallinevad idapiiri ehitusel riigimaanteede taastamise kulud 2,8 miljoni euro võrra, täiendavad juurdepääsuteed 2,6 miljoni ning tehnosüsteemid 4,5 miljoni euro võrra. Kaevete, täidete ja pinnakatete ühikuhinnad kallinevad viis kuni kaheksa protsenti keerulise logistika tõttu. Mõnevõrra odavnevad piirdeaiad ja pontoonid ning jõepiir, kokku eeldatavalt 1,1 miljoni euro võrra.

Samas on RKAS välja toonud, et tulevastel aastatel võivad prognoosi kontrollimatult muuta suuremahulised ehitustööd Eestis, näiteks Rail Balticu ehitus ja teedeehituse turuolukord riigimaanteede ehitamisel. Kallinemist võib tingida ka kütusehinna ja tööjõukulude maksumuse tõus.

RKAS koostas hinnangu 135,6 kilomeetri maismaapiiri ja 76,7 kilomeetri jõepiiri piiritaristu väljaehitamise projektile arvestades lepingu tingimusi. RKAS andis hinnangu arvestamata radarite ja madallennu kontrolli lahendusi. Eelarve analüüsi aluseks olid politsei- ja piirivalveameti esitatud projektmaterjalid, mis sisaldasid muu hulgas valdavale osale projekteerija kulukalkulatsioone, välja arvatud turvasüsteemide kalkulatsioonid.

Siseministeerium teeb valitsusele ettepaneku kiita heaks idapiiri valmisehitamise ja hooldamise rahastamine täies ulatuses ja arvestada idapiiri ehitamist Eesti strateegilise investeeringuvajadusena ning käsitleda seda prioriteedina Euroopa Liidu 2021–2028. aasta eelarveperioodi EL-i fondide määruste eelnõudes vabariigi valitsuse seisukohtade kujundamisel.

Veebruaris tegi siseministeerium ettepaneku jaotada idapiiri taristu ja tehnilise seire süsteemide valmisehitamine aastatele 2019-2026, mis võimaldab jaotada piiri ehitamise ja hooldamise koormust riigieelarvele ühtlasemalt.

Moodne piir Venemaaga pidi esialgsete plaanide järgi valmima tänavu või hiljemalt 2019. aastal, kuid praegu on 136-kilomeetrisest kagupiirist valmis kolme ja poole kilomeetri ulatuses katselõike. Samas sai Eesti maismaapiir Venemaaga möödunud aastal täies ulatuses tähistatud. Tehnilise valvega kaetud piiri loomine võimaldab tulevikus tuvastada piiri läheduses toimuva tegevuse kohe, samuti töödelda kõiki piiril toimuvaid intsidente reaalajas. Kogu idapiiri ehituse maksumuseks oli esialgu planeeritud üle 70 miljoni euro. (BNS)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles