Kuigi metsas võiks juba leiduda esimesi kukeseeni ja pilvikuid, ütlevad looduseinimesed, et kuivus on oma töö teinud ja metsas söögiseeni pole.
Tänavune seeneaasta tuleb ilmselt kesine
Vihula kandis toimetav loodusterapeut Hipe Rohila rääkis, et ühel jalutuskäigul poolteist nädalat tagasi nägi ta võitatikut. “Tegime naabrinaisega kohe kahe väikese seene peale kaerajaani. Loomulikult oli need ussitanud,” sõnas Rohila muiates.
Seeneaastast rääkides nentis taimetark, et targad inimesed on öelnud: seeni ei saa tulla, sest maapind on liiga kuiv. “Seeneniidistik vajab palju niiskust, et välja areneda. Aga isegi rabad ja kraavid on kuivad.”
Ehkki olukord on halb, on Hipe Rohila kindel, et temal ei jää seened saamata. “Minu salajasse
seenekohta tulevad lehterkukeseened oktoobris. Neid saan kuivatada korvide viisi, teiste seente saamises ma kahtlen,” ütles Rohila.
Bioloog Asta Tuusti ütles, et ta pole Lahemaa metsadesse sattunud, kuid Ida-Virumaa metsas oli kukeseeni, peenikese puruna. “Kukeseeni müüakse ka turul, aga need võivad olla lõuna poolt,” sõnas Tuusti.
Ta siiski märkis, et ilma seenteta pole ühelgi aastal jäädud. “Kindlasti kuskilt seeni saab, vihma on tulnud ebaühtlaselt, aga sõltub kasvukohast,” märkis Tuusti. Ta lisas, et seenerikkus ei sõltu ainult konkreetse aasta ilmast. “Kukeseen on sümbioosis puudega, seened on sellest sõltuvad, kuidasmoodi puud ennast tunnevad.”
Bioloogi soovitus oli üks: looduses tuleb ringi käia lahtiste silmadega. “Seened tuleb selgeks õppida,” märkis Tuusti.