Kiri: Virumaa mõisad mäletavad

Ülo Niisuke
, pensionär
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiri lugejalt.
Kiri lugejalt. Foto: Kamilla Selina Lepik

Eestimaa mõisad on on meie ajalooline mälu ja valu. Lugedes 60 aastat hiljem uuesti Erni Krusteni romaani “Noorte südamed”, mis jutustab Viru-Jaagupi kihelkonna mõisate ja talurahva elust, tajusin mõisnike, moonakate ning talupoegade eluolu.

Virumaa on rikas jõukate rüütlimõisate (124) poolest. Selle põhjus seisneb Peterburi linna turu läheduses ja Peterburi–Tallinna raudtee ehitamises. Avanes võimalus lihaloomade ja kartuli turustamiseks. Lisaks andis tsaar loa osta Eesti kubermangust mõisnikelt sõjaväe tarbeks piiritust. Siit ka lähtekoht, miks oli iga korraliku mõisa juures piiritusevabrik.

Kodu mõjutusel nägin nooruses mõisates peamiselt halba. Kõik ei ole must-valge. Arusaadav on talurahva põlgus mõisniku ja mõisa ametnike-käsutajate vastu. See väljendus 1904.–1905. aasta mõisate põletamises. Rüüstamine jätkus läinud sajandi 20. aastatel ja veel rohkem pärast teist maailmasõda. 1254 mõisast on säilinud 414 ehk 33 protsenti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles