Täna tähistatakse terve päev vältavate üritustega Muuga kooli 225. ja küla 485. aastapäeva. Kohalikud hindavad kooli ülitähtsaks, sest see on külaelu süda, ning loodavad, et õpilasi jätkub võimalikult pikaks ajaks.
Muuga kool ja küla peavad suurt juubelit
28. mai 2011, 00:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muuga põhikooli 6. klassi õpilased teavad, et nende kool on natuke teistsugune kui paljud teised - nende kool asub mõisas.
Lapsed teavad, et mõisahoone ehitamise eestvedajaks oli mõisaomanik ja kunstnik Carl Timoleon von Neff. Ka sellest, kuidas ehitus kulges, võivad nad päris pikalt jutustada.
Kuuenda klassi õpilased, kes õpivad sel aastal piirkonna kultuuri- ja ajalugu, leiavad oma kodukohas huvitavat küll, mida saaks külalistele tutvustada: nad viiksid tulijad kindlasti mõisaparki jalutama, näitaksid tiike, mõisahäärberit, tuulikut.
Nad räägiksid, et Muugas kasvas kirjanik Eduard Vilde. See lugu, kuidas Vilde oma esimesed triibulised sai, on noortele samuti hästi teada.
Monica tuli Muuga kooli eelmisest õppeaastast, enne seda käis Kadrina keskkoolis, seega oskab ta väikest ja suurt õppeasutust kõrvutada.
“Õpetajad on siin kuidagi rahulikumad, neil on rohkem aega,” võrdles tüdruk. Muuga koolis, kus õpib 55 last, ei karda noored õpetajate poole pöörduda ning võivad kasutada ainult nende eesnime. Tõsi, tiitel õpetaja tuleb ikkagi ette öelda.
Kooli tagasi
Kooli direktor Agnes Maasild rääkis, et kooli õpetajatest ja töötajatest üle poolte on sama kooli vilistlased. Eks see, kuidas keegi oma kodukooli tagasi sattunud, on erinev, kuid kõik leiavad, et seal valitseb väga hea õhkkond.
“Mul ei ole ühelgi hommikul olnud tunnet, et ma ei taha tööle tulla,” kinnitas majandusjuhataja Urve Vahula, kes ise ei ole kooli vilistlane ning on pärit Kadrinast.
“Minu õde ütleb ka, et teil on imelised inimesed, hoiavad nii kokku,” iseloomustas 30 aastat Muugas elanud naine kogu küla ja selle piirkonna elu.
Muuga kooli ajaloos on huvitav fakt ehk see, et mõisahäärberisse koliti õppeasutus 1944. aastal, pärast seda, kui eelmine hoone sai pommitabamuse ja tules hävis.
Esimestel õppeaastatel kaunistasid kooli ka endise mõisaomaniku Neffi kunstiteosed, mis aastatel 1946-1948 viidi kunstimuuseumi.
Algusaastatel oli mõisa härrastemaja, eriti selle laed, kehvas olukorras. Kooli kroonikaraamatu andmetel kukkus kooliteenija, kes läks häärberi pööningule pesu kuivama viima, läbi lae klassiruumi ja sai vigastada.
“Võib öelda, et kool päästis mõisa,” ütles Agnes Maasild.
Välja arvatud aastatel 1987-1994, mil hoonet põhjalikult renoveeriti, on kool pärast sissekolimist kogu aeg mõisas tegutsenud. 1994. aastast kaunistavad mõisat taas marmorkujude, skulptuuride ja maalide koopiad.
Laekvere vallavanem Aarne Laas, kes on Muuga põhikooli vilistlane, nimetas eripärana samuti seda, et õppeasutus asub mõisas, pargi sees.
“Kui laps kogu aeg ühes keskkonnas õpib, ei pruugigi ta seda hinnata, kuid väärtuslikuks muutub see noorele siis, kui ta on juba lõpetanud ja läinud ära suurde kooli.”
Laas lausus, et 225. juubelisünnipäev märgib järjepidevust. “See, et Eestis on haridust antud juba 200-300 aastat, on kindlasti juba oluline märk,” leidis vallavanem.
Raamatukogu juhataja Maarika Lausvee, kes on abiks ka juubeliürituste korraldamisel, ütles, et talle väga meeldib oma kodukoht Muuga. See on rahulik ja vaikne, roheline. Väga tähtis on ühtse kogukonna tunne.
Hoiavad kokku
Seda, et rahvas hoiab väga kokku, kiidavad ka teised. Ning leiavad, et Muuga on elamiseks hea paik: ei ole kuritegevust ega lärmakust, on suur park, piisavalt võimalusi jalutada, suusatada ja rattaga sõita.
Küla juubelit tähistatakse ikkagi eelkõige seetõttu, et ühendada selle paigaga seotud inimesi, veidi pidutseda ning tuletada meelde, et asulat on kirjalikes allikates esimest korda mainitud juba 1526. aastal.
Muuga maanaisteseltsi Eha eestvedaja Ilma Lausvee rõhutas, et ajaloo meelespidamine on kindlasti oluline. Juubeliüritustel vaadatakse muu hulgas ka videoid, mis räägivad seltsi ja küla tegemistest, kogutud on kohalike inimeste mälestusi elust oma kodukandis. Põneva ettevõtmisena on kavas mälestuskanga kudumine - igaüks saab teha oma triibu.
Nii kooli juht Agnes Maasild kui seltsi eestvedaja Ilma Lausvee kinnitasid, et meelega sätiti kooli ja küla juubeli pidamine samale ajale. “Meil on väike kogukond, peame jõud ühendama,” märkis Maasild.